Esmaspäev, 05 November 2018 09:08

2. novembril alustati Balticconnectori maismaaühenduse ehitust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
2. novembril alustati ametlikult Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori 43,4 miljoni eurose maismaatorustiku ehitusega, mis valmib järgmise aasta oktoobris.
2. novembril alustati ametlikult Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori 43,4 miljoni eurose maismaatorustiku ehitusega, mis valmib järgmise aasta oktoobris. pixabay
2. novembril alustati ametlikult Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori 43,4 miljoni eurose maismaatorustiku ehitusega, mis valmib järgmise aasta oktoobris.
Maismaaühenduse ehitustööde algust tähistati Balticconnectori maismaa- ja meretoru ning kompressorjaama ühinemiskohas Pakri poolsaarel, teatas Eesti Gaas.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul seob Balticconnector Eesti ja Soome gaasiturud. "Öeldakse, et gaas on sild tulevikukütustele. Ja kahtlemata on lisaks majanduslikule mõjule Balticconnectoril ka keskkonda säästev mõju, kui tulevikus hakkab torus liikuma ka mõlemas riigis toodetud biometaan. Head ühendused ja kohalikud tootmisvõimsused on taganud Eestile ühe energiasõltumatuma riigi staatuse Euroopas ja energiajulgeoleku nimel töötame edasi."

"Maagaasi näol on tegemist ühe kõige vähem keskkonda saastava kütusega. Investeeringud energiajulgeolekusse on suured ning mida laiem on maagaasi kasutajaskond, seda jõukohasem on investeeringukulusid katta ja hoida gaasi hinda tarbija jaoks jätkuvalt soodsana," ütles Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot ning lisas, et ühendus loob muu hulgas reaalse võimaluse ühendada gaasivõrku ka Paldiski ja Keila linna piirkonnad.

Eesti Gaasi tütarettevõtte EG Ehituse eestvedamisel valmiv Balticconnectori maismaatoru läbib Kiili, Saku ja Saue valda, Keila linna ning Lääne-Harju valda. Ühenduse maismaaosa pikkus on Eestis 55 kilomeetrit. Toru ühendatakse kokku 12 meetri pikkustest osadest, mis kaaluvad igaüks 1,8-2,6 tonni, ning nende ühendamiseks tuleb teha ligi 6000 keevitust. Maismaaosa torustik valmib 2019. aasta oktoobri lõpuks.

"Tegemist on Eesti taasiseseisvusaja suurima toruehitusega, mis on insenertehniliselt väga nõudlik ja samas valmib erakordselt lühikese aja jooksul – vaid ühe aastaga," ütles EG Ehituse juht Ahto Aruväli. "Oleme töö teostamiseks komplekteerinud väga motiveeritud ja võimeka rahvusvahelise meeskonna, milles on koos erinevad kompetentsid kolmest ettevõttest ja kahest riigist – EG Ehitus ja Scanweld Eestist ning Alvora Leedust."

Ettevalmistus- ja ehitustööd algasid mõningates trassilõikudes septembris ning novembri algusest käib paigaldus kogu trassi ulatuses. Kokku jääb trassile ligikaudu 45 erinevat ristumiskoha teede, raudteede ja jõgedega. "Üks keerulisemaid ja vastutusrikkamaid lõike on Lääne-Harju vallas olev ligikaudu 15 meetri laiune ja 4 meetri sügavune Keila jõe ristumine gaasitrassiga, mille läbimine teostatakse kinnisel meetodil puurimisega," rääkis Aruväli.

Elering sõlmis selle aasta aprillis lepingu ehituskonsortsiumiga AS EG Ehitus, AS Scanweld ja UAB Alvora Balticconnectori maismaaosa ehitamiseks. Balticconnector võimaldab luua Balti riike ja Soomet hõlmava gaasituru ja suurendada gaasi varustuskindlust.

Balticconnectori maismaaosa ehitus maksab 43,4 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 300 miljonit eurot, millest 206 miljonit rahastab Euroopa Liit.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes