"Me ootasime teises kvartalis tugeva majanduskasvu jätkumist, kuid aastases võrdluses 5,7 protsenti ületas veidi meie ootusi," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina pressiteate vahendusel ning lisas, et kuna kiirenenud on ka hinnakasv, oli SKP nominaalkasv teises kvartalis lausa 10,2 protsenti.

Koguinvesteeringud kasvasid teises kvartalis 18 protsenti, sealhulgas ettevõtetesektori investeeringud 21 protsenti ning valitsemissektoris 47 protsenti. "Valitsemissektori investeeringud suurenesid peamiselt hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse, mis seletab ka riigitellimusel tehtavate ehitustööde jõulist kasvu," märkis Mertsina.

"Ehitussektor andiski teises kvartalis suurima panuse majanduskasvu. Kuna riik oli teise kvartali lõpuks teinud Eestile eraldatud Euroopa Liidu (EL) struktuurivahenditest väljamakseid vaid 12 protsenti, kuid heakskiidetud projektide rahaline maht oli juba veidi üle poole kogu saadaolevast summast, siis võib eeldada, et lähiajal hakkavad EL-i rahad veelgi suuremat mõju valitsemissektori investeeringutele andma," lisas Mertsina.

Koos kiire majanduskasvuga hõivatute ning töötatud tundide arv oluliselt ei muutunud, mistõttu kasvas Mertsina sõnul ka tootlikkus kiirendatud tempos. Samal ajal on tööjõukulude kasv ettevõtetesektoris stabiliseerunud ning see on parandanud ettevõtete kasumeid. "See annab ettevõtetele rohkem võimalusi investeerida," sõnas ta.

Välisnõudlus püsis Mertsina sõnul tugev ning see pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, kuid ekpordikasv siiski teises kvartalis aeglustus ning kaupade ekspordimaht lausa vähenes. "Selle peamiseks põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo langus. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest, mistõttu võib eeldada, et ka lähiajal nende väljaveo langus jätkub, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile," ütles Mertsina.

Eratarbimise kasvu aeglustumine on Mertsina sõnul ootuspärane. "Teises kvartalis suurenes see 2 protsenti ning selle aasta esimesel poolel on eratarbimine kasvanud vaid 1,5 protsenti. Vaatamata tarbijate tugevale kindlustundele, tarbimise kasv meie hinnangul sel aastal aeglustub," märkis ta. Põhjuseks toob Mertsina inflatsiooniga kohandatud palgakasvu aeglustumise. Tuleval aastal peaks aga tulumaksuvaba miinimumi tõusmise tõttu palgasaajate kasutatav tulu taas tõusma ning see eratarbimise kasvu kiirendama.

"Tugev välisnõudlus jääb ka lähiajal meie majanduskasvu toetama. Euroala kui meie suurima kaubanduspartneri majandus on praegu veel kasvufaasis. Parem ekspordi väljavaade põhjustab ettevõtete investeeringute suurendamist. Samuti annavad oma panuse majanduskasvu valitsemissektori investeeringud, mis aitavad kaasa eelkõige ehitustööde ja sellega seotud tegevusalade kasvule. Kui varem panustas majanduskasvu peamiselt eksport koos eratarbimisega, siis nüüd on tarbimise asemele tulnud investeeringud, mis on majanduse tasakaalustatuse ja väljavaate seisukohast positiivne. Praegust välisnõudluse väljavaadet ning meie majandussektorite tugevat kindlustunnet arvestades peaks tugev majanduskasv püsima veel vähemalt lähiajal," märkis Mertsina.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastaga 5,7 protsenti; korrigeerituna 5,2 protsenti.