Reede, 17 Aprill 2015 11:02

Arumäe sõnul juhitakse riigi majanduspoliitikat Exceli tabelitega

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ruta Arumäe, peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal
Ruta Arumäe, peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal PM

Peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal Ruta Arumäe kirjutab ajalehe Postimees arvamusloos, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid.

"Mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi," kirjutab nüüdne sõltumatu majandusanalüütik.

"Minu ettekujutuses oli peaministri nõuniku amet selline, kus tuleb anda nõu peaministrile. Selles detailis ma küll paraku eksisin. Nõu saada peaminister ei soovinud. Ega ka keegi muu riigisektoris laiemalt. Riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud 2003. aastast, kui ma viimati riigisektoris töötasin," jätkab Arumäe.

Arumäe sõnul on valitsevate dogmade raamest väljumine ning mõne teistsuguse mõtte väljakäimine riigisektoris tabu.

"Ma olen täiesti seda meelt, et riigisektoris tuleb riigireform läbi viia. Alustada võiks näiteks peaministri majandusnõuniku koha kaotamisest. Esiteks, riigi makromajandusliku käekäigu vastu keegi riigisektorist nelja kuu jooksul huvi ei tundnud," ütleb majandusanalüütik.

"Tänane tasuta majanduspoliitiline nõuanne on see, et kõikide valimislubaduste ühte potti kokku kuhjamine ja nende täitmine kütuseaktsiisi tõstmisega on väga  halb idee! Sellest nõust oleks muidugi märksa rohkem kasu olnud, kui mul oleks seda olnud kusagil varem öelda," märgib Arumäe.

"Kurb tõsiasi on see, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi selliste sammude laiemaid tagajärgi ning ammugi puudub eesmärk, kuhupoole tervikpildiga sammuda. Põhimõtteliselt, veidi utreeritult, on kogu meie majanduspoliitika peamine ideoloogia tasakaalus riigieelarve. Tiba lihtsakoeline, kas pole? Maksudega mängitakse nullsummamängu, ning selle vastu kuigi palju huvi ei tunta, millised tagajärjed majanduse struktuurile sellest kaasnevad, kui üht või teist maksu tõsta või langetada," jätkab analüütik.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.
  • Euroopa kommertssõidukite turg langes novembris 8 protsenti
    Uute kommertssõidukite registreerimine langes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides novembris aastaga 8 protsenti, kuid suurenes 11 kuuga 0,8 protsenti. Tegemist on kolmanda järjestikuse languskuuga, mis on suures ulatuses tingitud uute testimisnõuete kehtestamisest septembris, millele eelnevalt kasvas uute sõidukite registreerimine augustis 31,2 protsenti, selgub Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes