Neljapäev, 19 Jaanuar 2017 09:23

E-kaubandus teeb võidukäiku

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Naised kulutavad e-kaubandusele vähem kui mehed
Naised kulutavad e-kaubandusele vähem kui mehed Postimees

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval võib seda teha ka mugavalt kodust lahkumata, kirjutab statistikaameti vanemanalüütik Jaanika Ait statistikablogis.

Enam kui pooled internetikasutajad on e-kaubanduse omaks võtnud. Statistikaameti 2016. aasta andmete kohaselt oli viimase 12 kuu jooksul internetist mõne toote või teenuse ostnud või tellinud 65% (543 100) 16–74-aastastest internetikasutajatest.

E-kaubanduse mõnevõrra suurem populaarsus naiste seas võib olla tingitud asjaolust, et e-poodide üks populaarsemaid müügiartikleid on parfümeeria, aksessuaarid ja rõivad, mille sihtrühm on pigem naised. 16–24- ja 25–55-aastastest internetikasutajatest on e-kaubandust kasutanud ligi kolmveerand, 55–74-aastastest seevastu veidi üle kolmandiku.

Haridustasemeti on e-kaubanduse kasutamine kõige rohkem levinud kolmanda taseme haridusega (kõrgharidus) internetikasutajate seas. Esimese (põhiharidus) ja teise haridustaseme (kesk- või keskeriharidus) võrdluses kasutavad e-kaubandust rohkem teise haridustasemega internetikasutajad (vahe 10 protsendipunkti).

E-kaubanduse kasutajate suurem osatähtsus kolmanda taseme haridusega internetikasutajate seas võib olla tingitud sellest, et nende hulgas on mõnevõrra enam neid, kes tellivad oma kauba ka mujalt kui ainult Eestis registreeritud e-poodidest. Ka Euroopa Liidu riikides tegutsevatelt (välja arvatud Eesti) müüjatelt tellinute osatähtsus on kõige suurem just kolmanda taseme haridusega internetikasutajate hulgas. See aga tähendab, et neil on laiem kaubavalik, mis omakorda suurendab e-kaubandusega kokku puutunute hulka.

55–74-aastased internetikasutajad põhjendasid e-kaubanduse mittekasutamist peamiselt sellega, et eelistavad teha või on harjunud tegema oste poes kohapeal või soovivad toodet enne tellimist näha. Teisest põhjustest mainiti ka vajalike e-oskuste puudumist ja kartust, et kaup ei pruugi kohale jõuda või, et seda on keeruline vajaduse korral tagastada. Seega aitaks vanemaealiste seas internetikaubanduse kasutamiste osatähtsust suurendada see, kui neile e-kaubandust ja selle võimalusi tutvustada ning selle kasutamist õpetada.

Vanemaealiste vähest e-kaubanduse kasutamist võib mõjutada ka negatiivne hoiak (nt halva kvaliteediga kauba kartus) või vajaliku maksevahendi puudumine. Internetist tellimine või ostmine eeldab tihtipeale pangakaardi olemasolu (mõnel juhul aktsepteeritakse vaid krediitkaarti), mida aga kõikidel vanemaealistel ei pruugi olla.

E-kaubanduse kasutajate osatähtsus Euroopa riikide võrdluses

Kui võrrelda Eesti e-kaubanduse kasutajate osatähtsust 16–74-aastase rahvastiku seas (teisisõnu e-kaubanduse kasutajate osatähtsust nii internetikasutajate kui ka -mittekasutajate seas), siis ilmneb, et Euroopa Liidus (EL) keskmiselt oli 2016. aastal viimase 12 kuu jooksul e-kaubandust kasutanud veidi üle poole elanikkonnast. Kõige enam on e-kaubanduse kasutajaid Suurbritannias, Taanis ja Luksemburgis, kõige vähem Rumeenias, Bulgaarias, Itaalias ja Küprosel. Eesti jagab koos Slovakkiaga EL-i liikmesriikide võrdluses kaheteistkümnendat ja kolmeteistkümnendat kohta, olles Euroopa Liidu keskmisest ühe koha võrra eespool.

ekaubandus

Kui palju keskmiselt e-kaubandusele kulutatakse?

Enamikul juhtudel kulutasid internetikasutajad viimase kolme kuu jooksul e-kaubandusele (välja arvatud aktsiatele jm finantsteenustele) 100–499 eurot. Sellest järeldub, et ülisoodsate Hiinas toodetud kaupade kõrval tellitakse ka tuntud tootjate originaalkaupu või kvaliteetseid teenuseid. Veidi vähem kui veerandil juhtudest oli summa alla 100 euro. Eesti kohta on tegemist üsna arvestatavate kulutustega.

Naised kulutavad e-kaubandusele vähem kui mehed. Naissoost internetikasutajate hulgas on enam neid, kelle summa jäi alla 100 euro (vahe meestega 10 protsendipunkti). Naiste väiksemad kulutused võivad olla tingitud sellest, et nende töötasu on meeste omast kolmandiku väiksem. Samuti ostavad naised meestest vähem tehnika- jms kaupu, mis on teistest toodetest kallimad.

3kuud

Internetist ostsid, tellisid tooteid või teenuseid kuni 99 euro eest pooled 16–24-aastastest ja veidi üle kolmandiku 25–54- ja 55–74-aastastest internetikasutajatest. Kuna 16–24-aastased on valdavalt õpilased ja tööturul mitteaktiivsed, puudub neil ka kindel sissetulek, mis võimaldaks rohkem kulutada. Tihtipeale võivad nende eest hinnalisemaid e-tehingud sooritada hoopis lapsevanemad või eestkostjad. Tööl käivad noored saavad teiste vanuserühmadega võrreldes väiksemat töötasu, mis omakorda vähendab nende võimalusi e-kaubandust kasutada.

Märgatav erinevus ilmneb ka haridustasemeti. Mida kõrgem on inimese haridustase ja ka töötasu, seda rohkem ta e-kaubandusele kulutab (suuremat töötasu teenivad valdavalt kolmanda taseme haridusega töötajad). Samuti on kõrgema haridustasemega inimesed teadlikumad e-kaubanduse võimalustest.

Kuna kaubandus (sh oksjonid) on viimaste aastate jooksul osaliselt üle läinud internetti, on internetikasutajatel sellevõrra parem võimalus laiemale kauba- ja teenusevalikule ligi pääseda. Võib isegi väita, et veebipoodides on tootevalik niivõrd mitmekesine, et ületab tavapoodides pakutava. Mida suurem on kaubavalik, seda paremad on e-kaubanduse kasutajate ostuvõimalused.

Mida naised ja mehed internetist tellivad?

Kõige enam olid internetikasutajad viimase 12 kuu jooksul internetist tellinud või ostnud ürituste pileteid, transporditeenuseid ning rõivaid ja sporditarbeid. Ürituste piletite tellimise suure populaarsuse üks põhjusi on majanduslik heaolu ehk teisisõnu pole ühiskonnas majanduskriisi survet, mis takistaks internetikasutajaid vaba aja tegevustesse investeerimast.

Soo järgi on eelistused internetist ostmisel mõnevõrra erinevad. Kolm populaarseimat toodet või teenust on samad, ehkki erinevas tähtsuse järjekorras.

Meestel on tellituimad transporditeenused, ürituste piletid ning kodukaubad (mööbel, mänguasjad vm), naistel ürituste piletid, rõivad ja sporditarbed ning transporditeenused. Tootekategooriate edasisest võrdlusest aga selgub, et mehed ja naised eelistavad tellida erinevaid tooteid ja teenuseid.

Muudest kaupadest eelistasid mehed enim tellida elektroonilisi seadmeid (vahe naistega 23 protsendipunkti), arvuteid ja nende lisaseadmeid (vahe 15 protsendipunkti) ning rakendusi, tarkvara, videomänge ja nende uuendusi (vahe 13 protsendipunkti).

Naistel seevastu olid muudest kaupadest tellitumad toit ja esmatarbekaubad (sh kosmeetika) (vahe meestega 21 protsendipunkti), rõivad ja sporditarbed (vahe 13 protsendipunkti), kirjandus- või meediaväljaanded (vahe 18 protsendipunkti) ning ürituste piletid (vahe 9 protsendipunkti). See, et meessoost internetikasutajad eelistavad naistest enam tehnikatooteid osta, võib olla tingitud meeste suuremast tehnikahuvist ja ka parematest teadmistest selles valdkonnas. Naissoost internetikasutajate väiksemat huvi ja vajadust tehnika järele kompenseerib seevastu suurem huvi teiste tootekategooriate vastu.

Seoses e-kaubanduse ülemaailmse hoogustumisega, mida iseloomustab e-poodide osatähtsuse kasv viimastel aastatel, pakiautomaatide jm kullerteenuste aktiivne kasutamine jms, lubab omakorda prognoosida, et e-kaubandus ja selle kasutajate osatähtsus kasvab Eestis jt riikides lähiaastatel veelgi.

Põhjalikuma ülevaate leiab statistikaameti kogumiku „Sotsiaaltrendid 7“ artiklist „Interneti ja e-kaubanduse kasutamise eripäradest“.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • MTA tuvastas Jõgevamaal kaheksa ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet

    Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad kontrollisid novembri lõpus Jõgevamaal ehitusettevõtteid ning autoremonditöökodasid, tuvastades kontrollitud 26 firmast kaheksa puhul ümbrikupalga maksmise kahtluse.

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes