Eestis tuleks hakata ette valmistama elektrisüsteemi reservide kindlustamist 2020. aastaks ja edaspidiseks, sest vastasel juhul võib kasvada Eesti sõltuvus naabersüsteemidest ning elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks, kirjutavad Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja ja juhatuse esimees Hando Sutter rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, riigikogule ning Eleringile.

Euroopa Liidu tööstusheite direktiivist lähtudes sulgeb Eesti Energia hiljemalt 2020. aastaks Enefit Energiatootmise Narva elektrijaamade vanimad filtriteta energiaplokid lubatud töötundide täitumise tõttu. Elektrijaamade kasutatav võimsus väheneb selle tulemusel 489 megavati võrra. Paar aastat hiljem suletakse viimase piiratud tööaja erandi alusel käitatav energiaplokk ning võimsus väheneb veel 130 megavati võrra.

Esialgsete plaanide järgi oli kavas need energiaplokid sulgeda 2023. aasta lõpuks, kuid tulenevalt atraktiivsetest hindadest regiooni elektriturul ja võimsuste puudujäägist Eesti naaberturgudel, on nende plokkide kasutamine olnud planeeritust tunduvalt intensiivsem.

Hiljemalt 2030. aastaks sulgeb Eesti Energia tööea ammendumise tõttu veel täiendavalt 670 megavati ulatuses energiaplokke. See tähendab, et lähiaastatel väheneb Narva elektrijaamade võimsus ligi 1330 megavatini ja hiljemalt 2030. aastaks 660 megavatini.

"Peale lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist ligi 620 megavati mahus kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile," kirjutavad Kaldoja ja Sutter.

Eesti Energia juhtide sõnul pingestab reservide olukorda veelgi siinses piirkonnas lähema aasta jooksul töösse rakendatav Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor, mille avariireserviks rakendatakse tõenäoliselt nii Soomes kui ka naaberriikides oluline osa praegustest tipukoormuse reservidest. Kaldoja ja Sutteri hinnangul võib olukord veelgi  tõsisemaks muutuda, kui käesoleva aasta alguses kiirelt kasvanud CO₂ hind jätkab kasvu ka edaspidi. See võib tuua kaasa olukorra, kus praeguse plaani kohaselt 2030. aastal suletavad plokid tuleb majanduslikel põhjustel sulgeda märksa varem.

"Hinnad elektriturul ei toeta praegu uute suuremahuliste elektrijaamade rajamist. Seetõttu võib kirjeldatud stsenaariumi realiseerudes Eesti sõltuvus naabersüsteemidest kasvada ja elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks," märgivad Kaldoja ja Sutter kirjas.  

Kuni 2020. aastani on Eesti Energial võimekus Eesti tippkoormused Narva elektrijaamade olemasolevate energiaplokkidega katta. Arvestades aga piiratud tööajaga plokkide sulgemist ja kasvavat survet CO₂ hinna edasisele kasvule, tuleks Eesti Energia juhtide sõnul hakata kohe ette valmistama elektrisüsteemi reservide kindlustamist 2020. aastaks ja edaspidiseks.

2018. aasta veebruari lõpus Eestis olnud suhteliselt külmade ilmade ajal oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 megavatti tunnis ning mõni päev hiljem oli töös maksimaalselt 1860 megavatti tootmisvõimsust. Suurem osa sellest toodeti Narva elektrijaamades. Tuulikud ning elektri ja soojuse koostootmisjaamad panustasid neil tundidel mõlemad keskeltläbi 100 megavatiga. Elektri börsihinnad olid nendel tundidel keskmisega võrreldes 6-8 korda kõrgemad.