tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Esmaspäev, 16 Juuli 2018 15:02

Eesti finantssektori ärimahud kasvavad ja kasumlikkus on hea

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Finantsinspektsioon avaldas lühiülevaated Eesti finantssektori 2018. aasta esimese kvartali arengutest ning sektorit ohustavatest peamisetest riskidest. Ülevaadetest selgub, et Eesti turul tegutsevate finantsettevõtete ärimahud ning kasumid kasvavad.

Kapitalijärelevalve eest vastutava finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andres Kurgpõllu sõnul on Eesti finantssektori ettevõtted hästi kapitaliseeritud ja üldjuhul kasumlikud. Samas toonitab Kurgpõld, et kiirenenud kasvu tingimustes on oluline ettevõtetel pöörata tähelepanu sisekontrolli süsteemide toimimisele ja riskijuhtimise kvaliteedile.

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv 2018. aasta esimeses kvartalis kiirenes 2,1%-lt 2,6%-ni. Viimaste aastate võrdluses on laenukasv siiski madal. Selle põhjus on turuosaliste konsolideerimisgrupis ühekordsed ümberkorraldused, mis toimusid 2017. aasta kolmandas kvartalis. Ümberkorralduste mõju elimineerides laenukasv tegelikkuses kiirenes ja küündis esimeses kvartalis 7,3%-ni.

Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal langes. Pikaajalised viivised on täies mahus kaetud allahindlustega. Pangad ja filiaalid teenisid esimeses kvartalis 81,3 miljonit eurot kasumit, 4% rohkem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Pangandussektori tulu oli koguni 18% võrra suurem, küündides 249 miljoni euroni. Peamistest tululiikidest vähenesid kvartali jooksul intressitulud 2% ja teenustasutulud 9% võrra. Esimese kvartali omakapitali tootlikkuse tase (10,1%) näitab, et pangad suudavad madalate intressimäärade keskkonnas säilitada kasumlikkust. Mitteresidentide hoiuste osakaal langes esimese kvartali lõpuks 10,9%-ni.

Eesti kahjukindlustusseltsid koos oma filiaalidega kogusid 2018. aasta esimeses kvartalis kindlustusmakseid 151 miljoni euro ulatuses ehk viiendiku võrra enam kui 2017. aasta viimases kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes oli kasv 28% ning osaliselt oli see tingitud raamatupidamislikest muudatustest preemiate kajastamisel. Maksete maht on suurenenud kõikidel kindlustusseltsidel.

Esinenud kahjunõuete maht moodustas esimeses kvartalis 74 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui mullu viimases kvartalis. Eesti kahjukindlustusturu mahuks koos siin tegutsevate välisfiliaalidega kujunes esimese kvartali lõpuks 102 miljonit eurot. Kahjukindlustusseltsid teenisid esimese kvartaliga 8,7 miljonit eurot kasumit ning olulisim kasumiallikas on varakindlustus.

Selle aasta esimeses kvartalis paranesid ka kahjukindlustusseltside liikluskindlustuse tulemused, tariifide tõstmise tõttu vähenes liikluskindlustusest teenitud kahjum kogu Baltikumis. Eesti kahjukindlustusseltside liikluskindlustuses teenitud kahjum Baltikumis oli kvartaalses arvestuses 360 000 eurot, mis on viimaste aastate väikseim. Esimese kvartali liikluskindlustuse kahjum Eestis oli 1,1 miljonit eurot ning see on võrdne eelmise aasta sama perioodiga.

Eesti elukindlustusseltsid kogusid 2018. aasta esimeses kvartalis kindlustusmakseid 58,9 miljoni euro ulatuses ehk 10% vähem kui 2017. aasta viimases kvartalis. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kindlustusmaksete maht 11% võrra.

Suurima osa elukindlustusmaksete mahust moodustavad jätkuvalt investeerimisriskiga elukindlustuse tooted, kasumiosalusega tooted ja muu elukindlustus. Elukindlustusseltsidel esines esimeses kvartalis kahjunõudeid 28,2 miljoni euro ulatuses. Nii nagu koguti kindlustusmakseid, esines ka nõudeid jätkuvalt kõige enam investeerimisriskiga elukindlustuses, 14,1 miljoni euro väärtuses ehk pool kõigist kahjunõuetest, sellele järgnesid kasumiosalusega tooted ja ravikulude kindlustus. Üldise arenguna võib täheldada elukindlustusandjate liikumist piiriülese konsolideerumise suunas.

Eestis tegutses 2018. aasta I kvartalis 44 avalikku investeerimis- ja pensionifondi, millest enam kui pooled (32) on pensionifondid.

Avalike fondide varade maht kasvas esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1% võrra ja moodustas 4,43 miljardit eurot. Suurimad fondiliigid on endiselt ülekaalukalt kohustuslikud pensionifondid, mis moodustavad 83% avalike fondide varade mahust. Neile järgnevad aktsiafondid (10%), avalikud kinnisvarafondid (4%) ja vabatahtlikud pensionifondid (3%).

Kohustuslike pensionifondide suuremad investeeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on 2018. aasta esimeses kvartalis püsinud ning see viitab senise investeerimisstrateegia muutmisele ning fondivalitsejate aktiivsemale fondijuhtimisele. Investeeringud Eesti emitentide väärtpaberitesse moodustasid 7,8% kohustuslike pensionifondide koonportfellist, aasta tagasi oli see osakaal vaid 2,3%.

Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas 2018. aasta esimeses kvartalis 1,8%, ulatudes 6,23 miljardi euroni. Kasv tuleneb peamiselt nii enda fondide valitsemisest kui ka allhanke korras investeeringute juhtimise teenuse osutamisest välismaistele fondidele. Fondivalitsejate hallatavatest varadest moodustasid 75% valitsetavad fondid ja 22% allhanke raames hallatavad fondid. Fondivalitsejate puhaskasum oli tavalisest väiksem, moodustades esimeses kvartalis 3,4 miljonit eurot. Sektor püsib kasumlik, viimasel kahel aastal on suudetud kasvatada nii kasumeid kui ka omakapitali tootlikkust.

Investeerimisühingute esimeses kvartalis teenitud kasum ja kogutulud olid eelmise kvartaliga võrreldes oluliselt suuremad. Kvartalikasum küündis 2,4 miljoni euroni ja netotulu 7,1 miljoni euroni. Kasumlikkusele avaldas positiivset mõju kõrge kauplemistulu.

Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes esimese kvartaliga 4% võrra ning oli 886 miljonit eurot. Kuna investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt, kuulus valdav enamik klientide varadest mitteresidentidest klientidele.

Investeerimisühingute peamised riskid tulenevad ärimudelist, mis on ülesehitatud kõrgema tururiski võtmisele.

2018. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 52 ettevõttel ning krediidivahendaja tegevusluba kaheksal ettevõttel. Lisaks neile tegutses erandi alusel 12 krediidiasutustega seotud ettevõtet. Erandi alusel tegutsevate krediidiandjate laenuportfelli jääk kasvas esimeses kvartalis 4,5% ehk 39 miljonit eurot, ulatudes kvartali lõpus 907 miljoni euroni. Sellest suurima osa (80%) ehk 725 miljonit eurot väljastasid krediidiasutustega seotud ettevõtted. Ülejäänud 20% turust katavad krediidiandjad, kes ei ole krediidiasutustega seotud.

Krediidiandjate laenuportfellide kvaliteet erineb oluliselt ning sõltub tarbimiskrediidi liigist. Tagatiseta ja sihtotstarbeta tarbimislaen (nn kiirlaen) on tunduvalt halvema kvaliteediga kui vastavad näitajad teistes tarbimislaenude segmentides (hüpoteeklaen, liising, järelmaks jne).

Olulisim risk krediidiandjate sektoris on ettevõtjate suutlikkus täita vastutustundliku laenamise nõudeid.

Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2018. aasta esimeses kvartalis makseid 120,4 miljoni euro ulatuses ehk 6% vähem kui mullu viimases kvartalis. Makseasutused teenisid esimeses kvartalis 0,8 miljonit eurot kasumit. Makseasutuste huvi turule tulla püsib. Mitteresidentide segmendis tegutsevaid makseteenuste osutajaid ohustab enim rahapesurisk.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes