Reede, 25 Mai 2018 14:45

Eesti inimeste finantsvarade maht kasvas mullu 11,2 miljardi euroni

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti eraisikute finantsvarade maht kasvas eelmisel aastal 11,2 miljardi euroni ja finantskohustuste maht 9 miljardi euroni.

Eesti eraisikute finantsvarade maht oli 2017. aasta lõpus 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 9 miljardit eurot, kusjuures aastaga kasvasid nii finantsvarad kui ka -kohustused, varade kasv oli aga mõnevõrra kiirem, teatas finantsinspektsioon (FI).

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul 2017. aastal sarnased varasemaga – enamiku finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht suurenes jätkuvalt. Hoiuste koondjääk kasvas aastaga 4,5 protsenti, pankade laenuportfellide koondjääk 2 protsenti ning krediidiandjate koondjääk samal ajal 15 protsenti.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sealhulgas investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused - paigutatud varade maht jäi praktiliselt samaks, kasvades aastaga 0,6 protsenti ning küündides aasta lõpuks 10 miljardi euroni.

2017. aastal kasvasid investeerimisteenuste mahud vaid fondisektoris – lisaks pensionifondide mahu 17-protsendisele kasvule suurenes aktsiafondide varade maht 23 protsenti, samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse 20 protsenti. Samas individuaalportfellide koondmaht kahanes 4 protsenti ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid 8 protsenti.

"Reguleeritud finantsteenuste kõrval teeb meile jätkuvalt muret, et uue tehnoloogia sildi all püüavad inimestelt investeeringuid välja meelitada isikud, kel ei ole tegevusluba või kes ei ole oma väärtpaberite pakkumist registreerinud. Kutsume investoreid selliste pakkumiste osas ettevaatlikkusele," märkis FI juhatuse liige Andre Nõmm. "Oleme finantsinspektsioonis avatud uutele tehnilistele lahenditele, kuid need tuleb rakendada olemasolevas investorkaitse infrastruktuuris, mis kehtib endiselt ja ei ole kuhugi kadunud," lisas ta.

Eraisikute hoiuste jääk ületas mullu esimest korda alates 2004. aastast äriühingute hoiuste jääki: 7,5 miljardit eurot eraisikutel ja 6,7 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 44 protsenti kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,5 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,2 miljardi ja äriühingutele 7,1 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2017. aastal enim eluasemelaenud, mis moodustasid aasta lõpus 86 protsenti kõikide laenude jäägist. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1445 eurot, ulatudes 40 500 euroni.

Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht moodustas aasta lõpus 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 9 miljardit eurot. Seejuures kasvasid finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 11 protsenti ja koondlaenud 8 protsenti. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,3 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 500 miljoni euro võrra.

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpus 8529 eurot ja laenude jääk 6813 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli 1716 eurot.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Vabade töökohtade määr langes esimeses kvartalis euroalal vaid Eestis
    Euroala vabade töökohtade määr kasvas esimeses kvartalis võrreldes neljandaga 0,1 protsendipunkti 2,1 protsendi, ainuke riik kus see kvartalivõrdluses langes oli 0,1 protsendipunktiga Eesti.
  • Keskpangad karmistavad rahapoliitikat
    Keskpangad karmistavad rahapoliitikat

    Lõppeval nädalal langetati olulisi rahapoliitilisi otsuseid nii siin-, kui sealpool Atlandi ookeani. Pärast mitmeid aastaid on tekkimas lootus, et raha omanikud selle välja laenamise eest ka intressi võivad küsida. Vähemasti Euroopas näib aga aina tõenäolisem, et majandustsükkel jõuab enne intressimäärade mõistlikule tasemele jõudmist pöörduda.

  • Pindi: uusarenduste turg liigub 3000 tehingu graafikus
    Kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul tehakse tänavu Tallinna ja Harjumaa uute korterite turul tõenäoliselt rekordilised 3000 tehingut.
  • Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks
    Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks Euroopa Keskpanga Nõukogu eilne rahapoliitika otsus selle aasta lõpus varaostuprogrammi lõpetamise ja keskpanga intressimäärade tõstmise kohta järgmisel aastal oli üldjoontes ootuspärane. Kuni septembrini jätkatakse varaostuprogrammi 30 miljardi euroga kuus. Seejärel vähendatakse 15 miljardile ning aasta lõpus lõpetatakse täielikult. Samas täpsustas keskpank, et selline rahapoliitika muudatus sõltub sellest, mida näitavad jooksvalt uuenevad makronumbrid euroala majandusolukorra ja selle inflatsiooni väljavaate kohta. Kokkuvõttes oli EKP oma eelteavituses väga ettevaatlik.
  • Eesti inflatsioon oli mais euroala kiireim
    Eesti inflatsioon oli mais 3,1 protsendi tasemel euroala kiireim ning Euroopa Liidus tervikuna oli see kiirem vaid 4,6 protsenti Rumeenias.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes