16.11.2017 Neljapäev
Eesti Panga asejuhi meelest on uus riigieelarve negatiivse tähendusega
Valitsuse esitatud riigieelarve kava on märgiline, kuid seda negatiivselt, kuna läheb defitsiiti, ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rahvusringhäälingule (ERR).
Valitsuse esitatud riigieelarve kava on märgiline, kuid seda negatiivselt, kuna läheb defitsiiti, ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Foto: Postimees
"Peamine murekoht Eesti Panga jaoks ongi olnud see, et eelarve on väga märgiline, aga see märk on kahjuks negatiivne. Ehk siis see, et eelarve on defitsiidis tehtud," rääkis Kaasik 16. novembril ERR-i uudistesaates Aktuaalne Kaamera.
Kaasiku sõnul soovitab Eesti Pank püüda eelarvet võimalikult tasakaalulähedaselt või isegi ülejäägis teha ning võimalike muudatuste korral vaadata, et tehtavad muudatused kindlasti enam tasakaalu ei halvendaks.
Kaasik viitas võimalustele, et tulevikus Euroopa Liidult saadavad toetused vähenevad ning Eesti rahvastiku vananemine seab eelarvele suurema koormuse, mistõttu võib siis olla rohkem vajadust eelarvega defitsiiti minna.
Samas tunnustas keskpanga asepresident valitsust plaani eest eelarve siiski pikemas perspektiivis tasakaalu viia. "Tahaks tunnustada praegust valitsust selle eest, et kuigi eelarvereegleid muudeti paindlikumaks, siis pikemas perspektiivis on ikkagi võetud eesmärgiks, et eelarve peaks olema tasakaalus," rääkis ta ERR-ile.
"Kõige rohkem peegeldab (eelarve - BNS) uue koalitsiooni nägu, mis lepiti kokku juba siis, kui möödunud aastal peeti koalitsiooniläbirääkimisi," rääkis Kaasik.
"Ma arvan, et kõige suuremat mõju avaldavad erinevad maksumuudatused, see, et tulumaksuvaba miinimum nii palju tõuseb, see, et väga paljud kaudsed maksud tõusevad, et hinnatõusud on päris märkimisväärsed. See kindlasti annab suure panuse sellesse, et Eesti majandus võib muutuda järgmisel aastal tänu sellele," leidis Eesti Panga asepresident.
