Esmaspäev, 19 Juuni 2017 14:35

Ettevõtluskonto plussid ja miinused

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ettevõtluskonto: kaubanduskoja hinnangul võttis Riigikogu vastu seaduse, millega võimaldatakse inimestel tegeleda väikeettevõtlusega bürokraatiavabalt.

See annab inimesele võimaluse avada pangas ettevõtluskonto ning sinna laekunud summadelt läheb 20% (ettevõtlustulu maks) automaatselt maksuametile. Ettevõtlustulu maks hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa. Siiski näeb kaubanduskoda konto puhul ka ohte.

Uus lahendus sobib eelkõige alustavatele ettevõtjatele ning hetkel mitteametlikult teenust osutatavatele inimestele. Samuti võib ettevõtluskonto huvi pakkuda nendele inimestele, kes hetkel tegutsevad FIE-na või on loonud äriühingu, kuid kes tegelevad ettevõtlusega põhitöö kõrvalt ja/või sellega kaasnevad väikesed kulud.

Ettevõtluskonto luuakse inimestele, mitte äriühingutele

Ettevõtluskontot lubatakse avada vaid füüsilistel isikutel, mitte aga juriidilistel isikutel või füüsilisest isikust ettevõtjatel. Ettevõtluskontot saavad kasutada füüsilised isikud, kes osutavad teenust või müüvad kaupa füüsilistele või juriidilistele isikutele.

Kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, tuleb juriidilisel isikul tasuda teenuse summalt nö äriühingu tulumaksu (määraga 20/80). Selle tulemusel võrdsustub tööjõu ja ettevõtluskonto maksukoormus ning kaob motivatsioon suunata töötajaid osutama teenust ettevõtluskonto kaudu.

Maksumäär 20%

Kõik ettevõtluskontole laekunud summad loetakse maksustatavaks tuluks ja maksustatakse 20-protsendilise maksumääraga. Kui ettevõtluskontole laekuv tulu ületab aastas 25 000 eurot, on maksumäär 40%, mis ligilähedaselt vastab keskmisest suurema palga maksukoormusele. Ettevõtlustulu maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse kohustus. Muid makse ei pea ettevõtluskontodelt laekunud summadelt tasuma. Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid ega vähendada oma maksukoormust tulumaksuseaduses nimetatud mahaarvamisi kasutades.

Kui teenuse osutamisest või kauba müügist laekub summa ettevõtluskontole, siis maksuhaldur broneerib sellest automaatselt ettevõtlustulu maksu. Broneeritud maksusumma kantakse järgmise kuu 10. kuupäevaks maksu- ja tolliametile.

Ravikindlustuskaitse tekib samadel põhimõtetel mis võlaõiguslike lepingute puhul. See tähendab, et kindlustuskaitse saamine eeldab eelneval kuul sotsiaalmaksu tasumist vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Seega peab ühe kuu tulu olema ca 1300 eurot, et inimesel tekiks ravikindlustus. 20-protsendilise maksumääraga ei kaeta töötuskindlustuse makseid ning seega ei teki inimesel töötuskindlustuskaitset.

Maksudeklaratsioone esitama ei pea

Vastuvõetud seaduse järgi ei pea inimene koostama ega esitama maksuametile maksudeklaratsioone. Kogu maksude deklareerimine ja tasumine toimub inimese jaoks läbi ettevõtluskonto ja halduskoormuseta. Lisaks puudub inimesel raamatupidamise kohustus, mis muu hulgas tähendab, et tulude ja kulude üle arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.

Kuritarvituste võimalused

Kaubanduskoja hinnangul on bürokraatiavaba väikeettevõtluse võimaldamine positiivne samm, kuid sellega võib kaasneda mitmeid kuritarvituse riske. Näiteks kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, võidakse see tehing vormistada kauba müügina, et juriidiline isik ei peaks tasuma ettevõtte tulumaksu. Praktikas võib maksuhalduril olla keeruline hinnata, kas tegemist on kauba müümisega või teenuse osutamisega.

Ettevõtluskontot saab kasutama hakata 2018. aasta algusest.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Eluaseme hinnaindeksit mõjutasid enim Tallinna korterid
    Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.
  • Ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid
    Ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid Justiitsministeerium soovib piirata süstemaatilist maksejõuetuse põhjustamist ja tankistide kasutamist, täpsema seaduse väljatöötamiskavatsusega plaanitakse välja tulla sügisel.
  • Soome valitsus kiitis heaks Balticconnectori gaasitoru projekti
    Soome valitsus kiitis heaks Balticconnectori planeeritava Soome ja Eesti gaasivõrku ühendava gaasitoru projekti Soome majandusvööndisse jääva 22 kilomeetrise lõigu ehitamise.
  • Kaubanduses tihe konkurents
    Kaubanduses tihe konkurents

    Swedbanki hiljuti läbiviidud uuringu järgi ootavad jaemüügiettevõtted käesoleval aastal keskmiselt 6% müügikäibe tõusu. Käibe kasvust hoolimata on jaemüügiettevõtete kasumlikkus madal ning kasumi osakaal käibes on viimastel aastatel vähenenud. Selle taga on osaliselt tööjõukulude kiire kasv, mis moodustab kogukuludest umbes kümnendiku. Swedbanki uuringu järgi oli ligi kolmandikul ettevõtetest mõni kahjumiga töötav pood. Selle aasta esimese kvartali finantstulemused olid aga mõnevõrra eelmistest aastatest paremad, sest erinevalt viimasest kolmest aastast kasvas käive kuludest kiiremini. See tõi kaasa kasumlikkuse paranemise.

  • Maagaasi import tõusis maikuus ligi kolmandiku võrra
    Maagaasi impordimaht ulatus maikuus 303 gigavatt-tunnini, mida on 29 protsenti enam kui möödunud aastal, teatas Elering.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes