Esmaspäev, 13 November 2017 16:35

Futuur

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Jekaterina Dolguševa, raamatupidaja-konsultant
Jekaterina Dolguševa, raamatupidaja-konsultant Punamoon OÜ
Futuur on kokkulepe osta või müüa tulevikus mingit kindlat vara kokkulepitud hinnaga ja koguses, teha seda kokkulepitud tähtajal. Igal futuurilepingul peab olema ostja ja müüja.1

Futuuri ostjad ja müüjad sõlmivad lepingut mitte omavahel, vaid börsi vahendusel. Nii ringleb börsil tavalise ostu – müügilepingu asemel kaks eraldi lepingut. Üks on sõlmitud futuuri müüja ja börsi vahel ning teine börsi ja futuuri ostja vahel. Lepingu ostjal tekib kohustus osta alusvara mingil hetkel tulevikus futuurilepingus kokkulepitud hinnaga. Öeldakse et ostjal „on long (pikk) positsioon“. Müüjal on kohustus müüa, kanda alusvara vastaspoole kontole kindlal ajal tulevikus ning kokkulepitud hinnaga. Öeldakse, et müüjal „on short (lühike) positsioon“. Mõlemal tehingu osapoolel on vastastikused kohustused. Kohustus on sageli tinglik ja lõpeb mitte alusvara reaalse toimetamisega müüjalt ostjale, vaid protsessi efektiivsuse eesmärgil rahalise tasaarveldusega lõpptulemuse määramisega. Tasaarveldus on võimalik põhjusel, et futuurid on börsil noteeritavad instrumendid, mille ostu – müügihinnad muutuvad, mis võimaldab teenida nendega kauplemise pealt tulu või saada kahjumit. Hinna muutusest saadav tulu/kulu arvutatakse iga börsipäeva lõpus. Üldjuhul suleb klient oma avatud positsiooni enne futuuri tähtaja saabumist börsil vastassuunalise tehinguga. Sõltuvalt sellest, milline on alusvara tüüp, eksisteerivad erinevad futuuride tüübid: võlakirja futuurid, aktsia futuurid, valuuta futuurid jne. Futuuriga kaubeldakse väga erinevaid alusvarasid: nafta, kuld, valuutad, aktsiaindeksid jne.2

Futuuridega kaupleja on kohustatud seadma tehingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks esialgse tagatissumma (initial margin), mis kaitseb börsi ja börsi arvelduskoda kahjumist juhul, kui futuuride ostjad või müüjad ei täida oma tehingust tulenevaid kohustusi. Paljud börsid aktsepteerivad esialgse garantiitagatisena nii rahalist deposiiti kui ka väärtpabereid, kusjuures väärtpaberitelt teenitav intressitulu kantakse variatsioonikontole. Variatsioonimarginaali peab tavaliselt maksma rahas. Futuuripositsiooni sulgemise korral esialgne garantiitagatis kustutatakse.

Börs nõuab arvelduskojalt lisakaitset variatsioonimarginaali (variation margin) vormis. Variatsioonimarginaal on avatud futuuripositsioonide ümberhindamisest saadud rahaline tulemus jooksva börsipäeva arvestusliku sulgemishinna suhtes. Variatsioonimarginaali arvutab börsi arvelduskoda iga börsipäeva lõpus. Futuuri arvestushinna muutusest (või futuuri arvestushinna ja antud päeval toimunud tehingu hinna vahest) saadud kahjum kajastub börsiliikme variatsioonikontol ja peab olema makstud ostja/müüja poolt järgmise börsipäeva hommikuks. Variatsioonikontol kajastuvad ka kõik saadud tulud, mida võimaldatakse futuuri ostjale/müüjale järgmisel päeval.
Futuur sarnaneb forwardile, erinevuseks on see, et futuuridega kaubeldakse börsil ning futuurid on standardiseeritud. Kui optsioon annab omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga kokkulepitud alusvara, siis futuuri puhul on see omanikule kohustuseks. Futuuritehinguid saab teha ainult futuuribörsidel ning selliseid lepinguid võib alati lõpetada ka enne täitmistähtaega, tehes eelnevale vastupidise tehingu.

Futuuri peamised eelised on:

  • Suurem likviidsus ehk võimalus (tänu standardiseeritud tingimustele ja ka sellele, et mõne instrumendiga võib kaubelda ööpäevaringselt) oma positsiooni kiiresti likvideerida vastupidise lepingu sõlmimisega, kui turg võtab ebasoodsa suuna;
  • Futuurikohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise võimalus;
  • Madalam krediidirisk, kuivõrd üheks futuurlepingupartneriks on börs oma kliiringumehhanismiga;
  • Suhteliselt väiksemad tehingukulud võrreldes spot turutehinguga. Tänu marginaalisüsteemile saavad futuuride omanikud kontrollida minimaalse kapitali olemasolul suuri alusvara positsioone. Need, kes kasutavad futuure riski maandamiseks, võivad vähendada riski mõõduka hinna eest ja mitte kasutada alusvara füüsilist ostu või müüki;

Futuuri peamised puudused on:

  • Väiksem paindlikkus näiteks lõpppäeva, koguse ja mõnikord ka sobiva alusvara valimisel, sest lepingutüüpide arv on piiratud;
  • Piiratud likviidsus pikaajalistel futuuridel;
  • Variatsioonikonto ja rahavoogude igapäevane juhtimine on seotud suurte administratiivkuludega.

1 Loader, D. (2005). Clearing and Settlement of Derivatives. Amsterdam: Elservier Butterworth-Heinemann. P. 2
2 Stoker, M. (1995). Futures, Options and Other Derevative Products. London: Hartgraph, High Wycombe. P. 3-4

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.
  • Euroopa kommertssõidukite turg langes novembris 8 protsenti
    Uute kommertssõidukite registreerimine langes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides novembris aastaga 8 protsenti, kuid suurenes 11 kuuga 0,8 protsenti. Tegemist on kolmanda järjestikuse languskuuga, mis on suures ulatuses tingitud uute testimisnõuete kehtestamisest septembris, millele eelnevalt kasvas uute sõidukite registreerimine augustis 31,2 protsenti, selgub Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetest.
  • Euroopa keskpank langetas euroala majanduskasvu prognoosi

    Euroopa Keskpank (ECB) langetas ebakindlusele viidates euroala tänavuse majanduse kasvuprognoosi 2 protsendilt 1,9 protsendile.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes