"Vaatamata paljudele eeldustele, et tööhõive määr võiks veelgi suureneda, selle olulisse suurenemisse lähiajal ma siiski ei usu. Juba pikka aega on meile probleemiks olnud raskesti ületatavad struktuurse tööpuuduse ja samaaegse struktuurse tööjõupuuduse probleemid, samuti regionaalsuse ning tööjõu mobiilsusega seotud probleemid ning paraku pole siin olulisi muutusi toimunud," ütles presidendi majandusnõunik Heido Vitsur BNS-ile.
"Tõsiasi, et vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele püsib tööturul aktiivsete inimeste arv stabiilsena, on mitmetähenduslik. Üheks põhjuseks, miks see nii on, on kindlasti töövõimereformi mõju, teiseks ilmselt ka senisest tugevamalt tunnetatud vajadus legaalselt töötada ning mitte kõige vähetähtsamana ka paranenud majanduskonjunktuur," ütles Vitsur.
"Ega muidu poleks ju praeguse soodsa konjuktuuri tingimistes tööpuudus teises kvartalis võrreldes eelmise aastaga 3700 inimese võrra suurenenud," lisas ta.
"Seega võib tõepoolest konstateerida, et mingeid sisuliselt olulisi muutusi tööturul teises kvartalis ei olnud. Ilmselt oli nii tööpuuduse suurenemise kui ka inimeste aktiivsena olemise juures kõige suurem roll töövõimereformil, võrreldes eelmise aastaga oli selle aasta teises kvartalis haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivne olemine vähenenud 5700 võrra," ütles Vitsur.
Statistikaamet teatas esmaspäeval, et käesoleva aasta teise kvartali tööpuuduse määr tõusis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,5 protsendipunkti 7 protsendini. Samas tõusis 0,5 protsendipunkti võrra 72 protsendile ka tööjõus osalemise määr, mis jõudis 20 aasta rekordtasemele.
