30.12.2016 Reede

Inspektsioon: Eesti panganduse suurim risk tuleneb Põhjamaadest

Finantsinspektsiooni hinnangul tuleneb suurim võimalik risk Eesti pangandusele väliskeskkonnast, sealjuures peamiselt Põhjamaade kiirest laenukasvust ja kinnisvarahindade tõusust.

"Rootsi pangagrupid moodustavad olulise osa siinsest pangandusturust. Kui Rootsi turu riskid peaks realiseeruma, siis kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule," teatas inspektsioon pressiteates. Riski maandab see, et pankadel on suured omavahendite reservid.

Pangad ja filiaalid teenisid kolmandas kvartalis 81 miljonit eurot kasumit, mida oli 9% vähem kui teises kvartalis. Pangandussektori tulud olid 10% väiksemad. Kõige rohkem on vähenenud muud tulud, mis olid teises kvartalis hüppeliselt suuremad mitme panga äritehingute tõttu, mille najal teeniti ka erakorralist kasumit. Ilma nende tehinguteta oleks kolmanda kvartali kasum olnud 23% suurem kui teises kvartalis. Peamistest tululiikidest kerkisid intressitulud kvartaliga 3,5% ja teenustasutulud 0,4%. Kulude ja tulude suhe on tõusnud 48,3%-ni.

"Hoolimata negatiivsest Euriborist on pangad suutnud suurendada intressitulu ja hoida kasumlikkust, peamiselt tänu tempokale laenukasvule ja võetud juhtimismeetmetele. Kuna netointressitulud kasvavad aeglasemalt kui laenuportfelli jääk, on puhasintressimarginaalid vähenenud," kirjutas inspektsioon.

Mitteresidentide hoiuste osakaal kahanes kolmanda kvartali jooksul inspektsiooni teatel märkimisväärselt, 15,5%-lt 13,8%-le. Vähenesid nii offshore- kui ka muu piirkonna hoiused. "Kuna mitteresidentide hoiused on olemuselt väga volatiilsed, suurendab selline suundumus pankade ressursi stabiilsust ja vähendab likviidsusriski. Mitteresidentide hoiuste väljavool on mõjutanud muu hulgas hoiuste jäägi üldkasvu, mis on viimase aasta jooksul olnud aeglasem kui varem," märgib inspektsioon.

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv aeglustus inspektsiooni teatel kolmandas kvartalis 11,7%-lt 9,4%-le.

Pankade likviidsusseis on inspektsiooni hinnangul tugev ja veelgi paranenud. Likviidsuskattekordaja nõude täitmiseks kõlblikud likviidsed vahendid kerkisid kolmandas kvartalis 19,8%-ni omavahenditest, lisaks on pankadel 7,7% varadest muid likviidseid vahendeid.

Pankade ressurss suurenes kolmanda kvartali jooksul 1,4%,  20,8 miljardi euroni. Enim on kasvanud krediidiasutuste ja keskvalitsuse hoiuste maht.

Pankade omakapitali tootlikkus püsis kolmandas kvartalis 12% juures. See on ligikaudu kaks korda parem kui Euroopa Liidu pankade keskmine näitaja, mis oli Euroopa pangandusjärelevalve andmetel teises kvartalis 5,7%.

Usaldatavusnõuete näitajad olid kolmandas kvartalis endiselt kõrged. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv küündis 31,3%-ni ning kapitali adekvaatsus 31,8%-ni.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference