18.07.2018 Kolmapäev
Junckeri kava raames on Eestisse investeeritud 803 miljonit eurot
Junckeri kava raames on Euroopa majandusse investeeritud 335 miljardit eurot, millest Eestisse 803 miljonit eurot; võrdluses riigi SKP-ga on Eesti investeeringute mahu poolest teisel kohal.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) Euroopa investeerimiskava ehk niinimetatud Junckeri kava alusel on tehtud majandusse 315 miljardi euro väärtuses lisainvesteeringuid. Euroopa Liidu eelarvegarantii ja EIB grupi omavahenditega tagatuna on heaks kiidetud 898 tehingut, mis peaksid 28 liikmesriigis kaasama investeeringuid mahus 335 miljardit eurot, teatas Euroopa Komisjon.
Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul on kava osutunud edukaks. "Me ületasime esialgse 315 miljardi euro suuruse investeerimiseesmärgi ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) abil on aastaks 2020 oodata 1,4 miljoni töökoha loomist ja EL-i SKP suurenemist 1,3 protsendi võrra. Me oleme rahastanud projekte, mis ei oleks ilma EFSI-ta olnud võimalik. Seejuures ei ole me tekitanud uusi võlgu, sest kaks kolmandikku investeeringutest tuleb erasektorist," tõdes Juncker.
"Turupõhise lähenemisviisi ja EL-i eelarve strateegilise kasutamisega oleme toetanud sadu innovaatilisi investeerimisprojekte ning aidanud tuhandetel väikefirmadel kasvuhüppe teha. Selle tulemusena oleme parandanud Euroopa konkurentsivõimet ja juba toetanud vähemalt 750 000 töökoha loomist kogu EL-is," lisas komisjoni asepresident Jyrki Katainen.
Majanduse suurusega võrrelduna on kava mõju olnud suurim riikides, mida majanduskriis tabas kõige valusamini, nagu Küpros, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania. Samas pikaajaline mõju on tõenäoliselt suurim ühtekuuluvuspiirkondades ehk enamasti Ida-Euroopa riikides.
Eestis toob EFSI 112 miljoni euro suurune tagatis investeeringutena kaasa 803 miljonit eurot. Võrreldes riigi SKT-ga on Eesti kaasatud investeeringute mahu poolest Euroopa 28 riigi seas teisel kohal. Junckeri kava raames on rahastatud näiteks Tallinna lennujaama laiendamist ja uuendamist, superkondensaatoreid tootva tehnoloogiaettevõtte Skeleton Technologies arendamist ja Muhu Leiva laienemist.
Junckeri kava käivitati 2014. aasta novembris, et peatada investeeringute langustrend ja taaselavdada Euroopa majandust. Lähtudes EFSI edust leppisid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament eelmisel aastal kokku selle kestuse pikendamises 2020. aasta lõpuni ja mahu suurendamises 500 miljardi euroni. 6. juunil esitas komisjon ettepaneku, milles käsitletakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kava, mis jätkaks Junckeri kava tööd: InvestEU Programme.
Märksõnad
