Neljapäev, 31 Mai 2018 09:23

Kas magame oma võimaluse maha?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Mati Nõmmiste, juhtiv partner, vandeaudiitor
Mati Nõmmiste, juhtiv partner, vandeaudiitor Grant Thornton Baltic OÜ
Hoolimata sellest, et ettevõtjatel läheb hästi, maailma majandus kasvab hoogsalt ja töötajate palgad samuti, ei ole ettevõtete investeeringud tootmisvahenditesse ning teadus- ja arendustegevusse sama head hoogu sisse saanud. Sellest on kahju, sest just nüüd on viimane aeg investeeringuid teha, et majanduskasvu võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja end kehvemateks aegadeks ette valmistada.

Kehvemad ajad aga tulevad kindlasti ning võib-olla juba varem, kui tahaksime. Tõenäoliselt jäävad intressimäärad veel praegu ülimadalale tasemele, kuid mõne aja pärast on oodata tõusu. See tähendab, et just 2018. aasta võib olla maailma majanduses tippaeg. Sellest aga omakorda järeldub, et nii tänavu kui ka tuleval aastal on õige aeg investeeringuid teha. Vajadusel on mõistlik selleks ka laenu võtta, sest nii soodsatel tingimustel rahapakkumine enam väga kaua ei kesta. Võib öelda, et uks tulevikku on praegu pärani lahti, tuleb ainult sellest uksest julgelt sisse minna.

Investeeringutele peaks hoogu andma

Uljalt uksest sisse astujaid aga väga palju pole. Maksu- ja ärinõustamisettevõtte Grant Thorntoni hiljutise uuringu tulemused 35 riigi ettevõtjate seas näitavad, et ainult Lõuna-Euroopa riikide  ettevõtjad plaanivad investeeringuid tootmisvahenditesse ning teadus- ja arendustegevusse suurendada. Ülejäänud küsitletud riikides on aga investeerimisvalmidus hoopis veidi vähenenud. Eesti ettevõtjad on näiteks Euroopa kolleegidega võrreldes üsna lahjas seisus, sest kui meil plaanib investeeringuid masinatesse ja seadmetesse tänavu suurendada 24% ettevõtjaist, siis mujal Euroopas on vastav protsent enamjaolt üle 40%. Veel kehvem on olukord Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevusega – vaid 4% ettevõtteist kavatseb sellesse valdkonda tänavu rohkem panustada, üle 80% aga ei osanud isegi vastavasisulisele küsimusele vastata. Midagi head see meie kohta ei räägi.

Praegu tegutsemine annab konkurentsieelise

Praegust head aega ei tohiks kasutamata jätta, sest ettevõtted, kes suudavad headel aegadel investeerida nii tootmisvahenditesse, teadus- ja arendustegevusse kui ka töötajate arendamisse, saavad konkurentide ees eelise, sest suudavad pidevalt muutuva keskkonnaga kiiremini kohaneda.

Üks tegur, millega ettevõtted on pidanud juba mitu viimast aastat kohanema, on tööjõupuudus ja palgasurve. Ka järgmised 12 kuud ei ole erand. Grant Thorntoni uuringus vastas küsitletud 2500 ettevõtte juhist suisa kolmveerand, et järgmise 12 kuu jooksul nende töötajate palgad tõusevad. See on viimase kümne aasta rekordnäitaja. Eestis plaanib palgatõusu suisa 70% ettevõtteist, neist 18% kavatseb palka tõsta inflatsioonist rohkem. Soomes ja Rootsis on palgatõus veelgi valdavam – Soomes kavatseb palka tõsta 90% ja Rootsis koguni 96% erasektori tööandjatest.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Vabade töökohtade määr langes esimeses kvartalis euroalal vaid Eestis
    Euroala vabade töökohtade määr kasvas esimeses kvartalis võrreldes neljandaga 0,1 protsendipunkti 2,1 protsendi, ainuke riik kus see kvartalivõrdluses langes oli 0,1 protsendipunktiga Eesti.
  • Keskpangad karmistavad rahapoliitikat
    Keskpangad karmistavad rahapoliitikat

    Lõppeval nädalal langetati olulisi rahapoliitilisi otsuseid nii siin-, kui sealpool Atlandi ookeani. Pärast mitmeid aastaid on tekkimas lootus, et raha omanikud selle välja laenamise eest ka intressi võivad küsida. Vähemasti Euroopas näib aga aina tõenäolisem, et majandustsükkel jõuab enne intressimäärade mõistlikule tasemele jõudmist pöörduda.

  • Pindi: uusarenduste turg liigub 3000 tehingu graafikus
    Kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul tehakse tänavu Tallinna ja Harjumaa uute korterite turul tõenäoliselt rekordilised 3000 tehingut.
  • Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks
    Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks Euroopa Keskpanga Nõukogu eilne rahapoliitika otsus selle aasta lõpus varaostuprogrammi lõpetamise ja keskpanga intressimäärade tõstmise kohta järgmisel aastal oli üldjoontes ootuspärane. Kuni septembrini jätkatakse varaostuprogrammi 30 miljardi euroga kuus. Seejärel vähendatakse 15 miljardile ning aasta lõpus lõpetatakse täielikult. Samas täpsustas keskpank, et selline rahapoliitika muudatus sõltub sellest, mida näitavad jooksvalt uuenevad makronumbrid euroala majandusolukorra ja selle inflatsiooni väljavaate kohta. Kokkuvõttes oli EKP oma eelteavituses väga ettevaatlik.
  • Eesti inflatsioon oli mais euroala kiireim
    Eesti inflatsioon oli mais 3,1 protsendi tasemel euroala kiireim ning Euroopa Liidus tervikuna oli see kiirem vaid 4,6 protsenti Rumeenias.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes