Reede, 19 Mai 2017 10:22

Kreeka parlament kiitis heaks uue kärpekava

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Kreeka parlament võttis neljapäeva õhtul vastu uue kärpekava, millega valitsus loodab tagada Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) võlausaldajatelt oma senise võlakoorma vähendamist ning ka laenu järgmise väljamakse saamist.

Eelnõu näeb ette 4,9 miljardi euro suurust kärpekava nii pensionidele kui ka maksusoodustustele ajavahemikus 2018 kuni 2021.

Eelnõu võeti vastu 153 poolthäälega 128 vastu.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Partner Egon Talur: lubage äridel võtta riske ja teenida kasumit ning suhtuda skeptiliselt kõikvõimsasse riiki
    Partner Egon Talur: lubage äridel võtta riske ja teenida kasumit ning suhtuda skeptiliselt kõikvõimsasse riiki Advokaadibüroo COBALT maksupartner Egon Talur näeb tankistivabrikutega võitlemise plaanis maailmavaatelist küsimust selle kohta, kui palju soovime meid ümbritsevat reguleerida. Majandusaasta aruannete kunstlikult tähtsaks tegemisega saab tema meelest ka laps koos pesuveega välja visatud.
  • Peibutavad virtuaalvääringud
    Peibutavad virtuaalvääringud Finantsinspektsioonile laekub järjest rohkem päringuid bitcoin’i või plokiahela tehnoloogia kohta, samuti äriplaani kirjeldusi, kuidas nimetatud vääringuid/tehnoloogiat plaanitakse kasutada. Sellise suundumuse võimalikkuse on eelkõige tinginud infotehnoloogia areng, tänu sellele on võimalik jõuda lihtsal viisil suure hulga inimesteni. Näiteks Eestis kasutab internetti 88,1% täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures 98% noortest kasutab internetti iga päev. Kõik nad on potentsiaalsed investorid või tarbijad. Virtuaalvääringud põhinevad tehnoloogial, mis on lihtsasti kättesaadav, millest on loodud kujutlus, et see on turvaline. Virtuaalvääringuid on võimalik luua, skaleerida ja internetis levitada, kordagi päriselt inimesega kohtumata. Tegu on virtuaalmaailmaga, milles on võimalik teavet ehk vääringut kiiresti liigutada, seejuures üle riigipiiride ja sageli varjatult või anonüümselt.
  • Mullu veeti raudteedel 27 ja sadamate kaudu 35 miljonit tonni kaupa
    Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal.
  • Pankrotiohtu ei tuvasta ainult võlad ja põhinäitajad
    Kuigi pankrotistunud ettevõtete osakaal registreeritud äriühingutest püsis 2017. aastal teist aastat järjest aegade madalaimal 0,16% tasemel, toimusid muutused pankrotiohule viitavate tunnuste osas. Üha raskem on pankrotiohtu määrata võlgade ja põhinäitajate järgi, selgub Creditinfo Eesti AS-i pankrottide paneeluuringust.
  • Finantsinspektsioon: Läti ABLV Banki juhtumil ei ole mõju Eestile
    Finantsinspektsiooni teatel puudub Eesti pankadel suurem seotus Läti ABLV pangaga ja seega ei kandu selle finantsriskid üle Eestisse, kuid Lätis toimuvat seiratakse tähelepanelikult.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes