Reede, 09 Märts 2018 13:56

Krüptoraha: müüt või reaalsus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Lada Riisna, vandeadvokaat, panganduse ja finantsõiguse valdkonnajuht
Lada Riisna, vandeadvokaat, panganduse ja finantsõiguse valdkonnajuht LEADELL Pilv Advokaadibüroo

Krüptoraha on muutumas meie argielu lahutamatuks osaks. Sellega seotud uudiseid kuuleb ja näeb juba kõikjal. Meie igapäeva sõnavaras on kasutusel mõisted plokiahela tehnolooga, token, bitcoin, ICO, Ethereum, mille sisu ja mahtu me ehk lõpuni ei adu. Küllap nii mõnelgi tekib küsimus, kas tegu on uute progressiivsete tehnoloogiatega, finantsteenusega, mis on seni seadustamata? On see finantspüramiid või petuskeem?

Virtuaalvääringutega kauplemise regulatsioon maailmas

Tõsiasi on, et tegu on arvestatava nähtusega, mitte järjekordse jutumulliga. Ühiskonna arengus toimub sageli protsesse, mis ei sõltu pankadest, valitsustest ega poliitikute tahtest või otsusest. Nii on ka virtuaalraha puhul.

Hiinas on näiteks virtuaalrahaga kauplemine ja virtuaalvääringute avalik pakkumine täiesti keelatud. Seevastu Jaapanis ja Lõuna-Koreas on see täiesti seaduslik. Pealegi muutuvad ametlikud arvamused sageli kiiresti ja võivad olla vastuolulised. Näiteks otsustas Lõuna-Korea 2017. aasta lõpus varem seadustatud krüptovaluuta keelustada. Keeldu aga tegelikkuses ei järgnenud ja 2018. aasta alguses otsustati krüptovääringute regulatsioon ikkagi jõusse jätta, kuid algatada mitme krüptovaluutaga tegeleva ettevõtja suhtes rahapesu- ja maksudest kõrvalehoidumise menetlusi. Šveits otsustas krüptovaluuta küsimuse jätta reguleerimata ning see tähendab, et sisuliselt on virtuaalvääringutega kauplemine lubatud. Paljudes riikides on sand-boxing-staadium ehk  regulaator teeb juhtumipõhist pistelist kontrolli ja mõnes jurisdiktsioonis on krüptorahaga seotud tegevus lubatud nii kaua, kuni see ei ole kellegi suhtes keelatud. Eestis on hetkel lubatud rahapesu rahastamise ja terrorismi tõkestamise seadusega krüptovaluuta vahetusteenus, kuid krüptovaluuta avalik pakkumine ei ole seadusega reguleeritud.

Bitcoin’i areng

Tähelepanu väärt on kõige tuntuma krüptovaluuta bitcoin’i areng. Bitcoin’i loomisest arendajate grupi poolt, kes kasutasid pseudonüümi Satoshi Nakamoto, on möödunud kümme aastat.See krüptoraha põhineb plokiahela tehnoloogial. Finantsteenuste maailmas hakati plokiahela tehnoloogiat kasutama eraisikutevahelisel laenamisel nn P2P–skeemides (inglise keeles peer-to-peer). Antud skeemide näol on tegemist IT-süsteemidega, kus osalevad ainult nn võrdõigusvõrgu kasutajad ja kus tehingud toimuvad ilma järelevalve keskorgani sekkumiseta. Täna on plokiahela tehnoloogia kasutusel paljudes tegevusvaldkondades alates logistikast kuni meditsiinini. Bitcoin’i näol on tegu krüptovaluutaga, millega on võimalik kaubelda mitte üksnes spetsiaalselt selleks ette nähtud süsteemides, vaid selle eest on võimalik osta reaalseid kaupu või teenuseid ning sel on teatav rahaliselt hinnatav väärtus. Bitcoin’idega tehingute tegemisel tuleb aga olla väga ettevaatlik ja seda ennekõike sellepärast, et bitcoin on kõrge volatiilsusega finantsinstrument, see ei ole kaubaga tagatud ja investoril on suur risk kogu oma investeering kaotada.

Krüptovaluutatehingute järelevalve

Oluline on mõista, et krüptovaluuta puhul võib teatud juhtudel olla vajalik litsentseerimine. Järelevalveorgani tegevusloast saab rääkida juhul, kui kõnealune tegevus on seotud investeerimisteenustega, avalikkuselt deposiitide kaasamisega, krüptoraha vahetusega jne. Teatud juhtudel on nõutav esmase avaliku pakkumise (ICO – initial coin offering) prospekti registreerimine.

On ilmne, et tehnoloogiad arenevad tunduvalt kiiremini kui nende reguleerimise süsteem. Seadusandlus ei jõua kohe reageerida lugematute uute krüptovaluutal põhinevate finantsteenuste tehnoloogiate tekkimisele. Ebapiisav reguleerimine või regulatsiooni puudumine võib takistada ettevõtluse ja tehnoloogia arengut. Kui ärimudeleid ja riske on ebapiisavalt kaalutud või alahinnatud, võib ebapiisav regulatsioon mõjuda äritegevusele negatiivselt. Ettevõttel ei ole soovitatav alustada oma äritegevuses krüptovaluutal põhinevate tehnoloogiate kasutamist enne, kui kõik äririskid, mis hõlmavad regulatsiooni, makse, opereerimist jms, on täielikult arusaadavad ja minimeeritud.

Krüptovaluuta maksustamine

Väga tähtis ja veel piisavalt uurimata on krüptovaluuta maksustamise teema. Esimesed ametlikud krüptovaluuta maksustamist käsitlevad maksuorganite seisukohad võeti 1993. aastal. Teemakäsitluse hüppeline areng sai aga alguse 2008. aastal bitcoin’i loomisega. Tänaseks on ametlikud seisukohad seoses krüptoraha maksustamisega avaldanud ka Euroopa Kohus, kes on leidnud, et bitcoin’iga sooritatud tehingud on käibemaksuneutraalsed. Nimelt otsustas Euroopa Kohus 22. oktoobril 2015 kohtuasjas nr C-264/14, et nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c järgi kujutavad sellised tehingud, mis seisnevad virtuaalvaluuta (nt bitcoin) vahetamises traditsioonilise valuuta vastu ja mille eest võetakse tasu, endast teenuse osutamist tasu eest nimetatud sätte mõttes. Tehinguid, mis puudutavad ebatraditsioonilisi valuutasid, st valuutasid, mis ei ole käsitletavad seadusliku maksevahendina, tuleb sellegipoolest käsitleda finantstehinguna tingimusel, et tehingupooled aktsepteerivad selliseid valuutasid kui seaduslike maksevahendite alternatiive. Euroopa Kohus otsustas samuti, et direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkti e kohaselt on virtuaalvaluuta vahetamine traditsioonilise valuuta vastu käibemaksust vabastatud, sarnaselt traditsiooniliste valuutade vahetustehingutele.

Eesti maksu- ja tolliameti selgituste kohaselt käsitletakse virtuaalvaluutat tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana. Tulumaksuga maksustatakse sellisel juhul vara võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS-i § 15 lg 1 ja § 37 lg 1). Kui isiku tegevus virtuaalvaluutaga vastab TuMS-i § 14 lg 2 tingimustele, maksustatakse teenitud tulu ettevõtlustuluna, sh sotsiaalmaksuga.

Jaanuaris 2014 avaldati Suurbritannias seisukoht, et krüptoraha tuleb maksustada 10-20% käibemaksuga. Kaks kuud hiljem avaldati seisukoht, et krüptovaluutaga seotud tehinguid käibemaksuga siiski ei maksustata. Miski ei taga aga seda, et need seisukohad tulevikus taas muutuvad.

Meie aitame teil virtuaalvääringute valdkonda paremini mõista ja anname nõu, kas ja mida oleks vaja muuta teie uues või juba tegutsevas ettevõttes 15.03.2018 toimuval seminaril „Krüptovaluuta – plussid, miinused ja maksustamine“. Alates 1. jaanuarist 2018 tuleb näiteks uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel krüptovaluuta vahetusega tegelevatel ettevõtetel oma tegevus registreerida politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroos. Kui aga teie ettevõte soovib pakkuda klientidele krüptovaluutaga seotud investeerimisteenust, siis tuleb analüüsida, kas tegu on väärtpaberituru seaduse tähenduses väärtpaberitega ja kas tuleb esitada tegevusloa taotlus finantsinspektsioonile.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kinnisvarafirmad plaanivad kasvatada töötajate arvu ja käivet
    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu kohaselt on kinnisvaraettevõtete ootused tänavusele aastale positiivsed ning enamus ettevõtteid ootab elamispindade tehingute ja hindade kasvu.
  • 2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    • Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
    • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
    • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
    • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

    Ettevõtete võlg vähenes 2017. aastal ligikaudu 1%. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

    Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute kasvu. Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

    Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKT suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKT kiirele kasvule. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKT-st.

    Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

  • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis märtsis aastaga 2,9 protsenti
    Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõusis 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,9 protsenti.
  • Ehitushinnad kallinesid esimeses kvartalis aastaga 1,8 protsenti
    Ehitushinnaindeksi tõusis 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 0,2 protsenti ja võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga 1,8 protsenti.
  • Uuring: välisinvestorid on Läti maksureformi suhtes kriitilised
    Välisinvestorid on üldiselt rahul Läti ärioludega, kuid mitmetes valdkondades on antud võrreldes eelneva aastaga madalamaid hinnanguid ning eelkõige on kriitikat pälvinud maksureform, selgub Saksa-Balti kaubanduskoja iga-aastasest uuringust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes