tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Reede, 09 Märts 2018 13:56

Krüptoraha: müüt või reaalsus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Lada Riisna, vandeadvokaat, panganduse ja finantsõiguse valdkonnajuht
Lada Riisna, vandeadvokaat, panganduse ja finantsõiguse valdkonnajuht LEADELL Pilv Advokaadibüroo

Krüptoraha on muutumas meie argielu lahutamatuks osaks. Sellega seotud uudiseid kuuleb ja näeb juba kõikjal. Meie igapäeva sõnavaras on kasutusel mõisted plokiahela tehnolooga, token, bitcoin, ICO, Ethereum, mille sisu ja mahtu me ehk lõpuni ei adu. Küllap nii mõnelgi tekib küsimus, kas tegu on uute progressiivsete tehnoloogiatega, finantsteenusega, mis on seni seadustamata? On see finantspüramiid või petuskeem?

Virtuaalvääringutega kauplemise regulatsioon maailmas

Tõsiasi on, et tegu on arvestatava nähtusega, mitte järjekordse jutumulliga. Ühiskonna arengus toimub sageli protsesse, mis ei sõltu pankadest, valitsustest ega poliitikute tahtest või otsusest. Nii on ka virtuaalraha puhul.

Hiinas on näiteks virtuaalrahaga kauplemine ja virtuaalvääringute avalik pakkumine täiesti keelatud. Seevastu Jaapanis ja Lõuna-Koreas on see täiesti seaduslik. Pealegi muutuvad ametlikud arvamused sageli kiiresti ja võivad olla vastuolulised. Näiteks otsustas Lõuna-Korea 2017. aasta lõpus varem seadustatud krüptovaluuta keelustada. Keeldu aga tegelikkuses ei järgnenud ja 2018. aasta alguses otsustati krüptovääringute regulatsioon ikkagi jõusse jätta, kuid algatada mitme krüptovaluutaga tegeleva ettevõtja suhtes rahapesu- ja maksudest kõrvalehoidumise menetlusi. Šveits otsustas krüptovaluuta küsimuse jätta reguleerimata ning see tähendab, et sisuliselt on virtuaalvääringutega kauplemine lubatud. Paljudes riikides on sand-boxing-staadium ehk  regulaator teeb juhtumipõhist pistelist kontrolli ja mõnes jurisdiktsioonis on krüptorahaga seotud tegevus lubatud nii kaua, kuni see ei ole kellegi suhtes keelatud. Eestis on hetkel lubatud rahapesu rahastamise ja terrorismi tõkestamise seadusega krüptovaluuta vahetusteenus, kuid krüptovaluuta avalik pakkumine ei ole seadusega reguleeritud.

Bitcoin’i areng

Tähelepanu väärt on kõige tuntuma krüptovaluuta bitcoin’i areng. Bitcoin’i loomisest arendajate grupi poolt, kes kasutasid pseudonüümi Satoshi Nakamoto, on möödunud kümme aastat.See krüptoraha põhineb plokiahela tehnoloogial. Finantsteenuste maailmas hakati plokiahela tehnoloogiat kasutama eraisikutevahelisel laenamisel nn P2P–skeemides (inglise keeles peer-to-peer). Antud skeemide näol on tegemist IT-süsteemidega, kus osalevad ainult nn võrdõigusvõrgu kasutajad ja kus tehingud toimuvad ilma järelevalve keskorgani sekkumiseta. Täna on plokiahela tehnoloogia kasutusel paljudes tegevusvaldkondades alates logistikast kuni meditsiinini. Bitcoin’i näol on tegu krüptovaluutaga, millega on võimalik kaubelda mitte üksnes spetsiaalselt selleks ette nähtud süsteemides, vaid selle eest on võimalik osta reaalseid kaupu või teenuseid ning sel on teatav rahaliselt hinnatav väärtus. Bitcoin’idega tehingute tegemisel tuleb aga olla väga ettevaatlik ja seda ennekõike sellepärast, et bitcoin on kõrge volatiilsusega finantsinstrument, see ei ole kaubaga tagatud ja investoril on suur risk kogu oma investeering kaotada.

Krüptovaluutatehingute järelevalve

Oluline on mõista, et krüptovaluuta puhul võib teatud juhtudel olla vajalik litsentseerimine. Järelevalveorgani tegevusloast saab rääkida juhul, kui kõnealune tegevus on seotud investeerimisteenustega, avalikkuselt deposiitide kaasamisega, krüptoraha vahetusega jne. Teatud juhtudel on nõutav esmase avaliku pakkumise (ICO – initial coin offering) prospekti registreerimine.

On ilmne, et tehnoloogiad arenevad tunduvalt kiiremini kui nende reguleerimise süsteem. Seadusandlus ei jõua kohe reageerida lugematute uute krüptovaluutal põhinevate finantsteenuste tehnoloogiate tekkimisele. Ebapiisav reguleerimine või regulatsiooni puudumine võib takistada ettevõtluse ja tehnoloogia arengut. Kui ärimudeleid ja riske on ebapiisavalt kaalutud või alahinnatud, võib ebapiisav regulatsioon mõjuda äritegevusele negatiivselt. Ettevõttel ei ole soovitatav alustada oma äritegevuses krüptovaluutal põhinevate tehnoloogiate kasutamist enne, kui kõik äririskid, mis hõlmavad regulatsiooni, makse, opereerimist jms, on täielikult arusaadavad ja minimeeritud.

Krüptovaluuta maksustamine

Väga tähtis ja veel piisavalt uurimata on krüptovaluuta maksustamise teema. Esimesed ametlikud krüptovaluuta maksustamist käsitlevad maksuorganite seisukohad võeti 1993. aastal. Teemakäsitluse hüppeline areng sai aga alguse 2008. aastal bitcoin’i loomisega. Tänaseks on ametlikud seisukohad seoses krüptoraha maksustamisega avaldanud ka Euroopa Kohus, kes on leidnud, et bitcoin’iga sooritatud tehingud on käibemaksuneutraalsed. Nimelt otsustas Euroopa Kohus 22. oktoobril 2015 kohtuasjas nr C-264/14, et nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c järgi kujutavad sellised tehingud, mis seisnevad virtuaalvaluuta (nt bitcoin) vahetamises traditsioonilise valuuta vastu ja mille eest võetakse tasu, endast teenuse osutamist tasu eest nimetatud sätte mõttes. Tehinguid, mis puudutavad ebatraditsioonilisi valuutasid, st valuutasid, mis ei ole käsitletavad seadusliku maksevahendina, tuleb sellegipoolest käsitleda finantstehinguna tingimusel, et tehingupooled aktsepteerivad selliseid valuutasid kui seaduslike maksevahendite alternatiive. Euroopa Kohus otsustas samuti, et direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkti e kohaselt on virtuaalvaluuta vahetamine traditsioonilise valuuta vastu käibemaksust vabastatud, sarnaselt traditsiooniliste valuutade vahetustehingutele.

Eesti maksu- ja tolliameti selgituste kohaselt käsitletakse virtuaalvaluutat tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana. Tulumaksuga maksustatakse sellisel juhul vara võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS-i § 15 lg 1 ja § 37 lg 1). Kui isiku tegevus virtuaalvaluutaga vastab TuMS-i § 14 lg 2 tingimustele, maksustatakse teenitud tulu ettevõtlustuluna, sh sotsiaalmaksuga.

Jaanuaris 2014 avaldati Suurbritannias seisukoht, et krüptoraha tuleb maksustada 10-20% käibemaksuga. Kaks kuud hiljem avaldati seisukoht, et krüptovaluutaga seotud tehinguid käibemaksuga siiski ei maksustata. Miski ei taga aga seda, et need seisukohad tulevikus taas muutuvad.

Meie aitame teil virtuaalvääringute valdkonda paremini mõista ja anname nõu, kas ja mida oleks vaja muuta teie uues või juba tegutsevas ettevõttes 15.03.2018 toimuval seminaril „Krüptovaluuta – plussid, miinused ja maksustamine“. Alates 1. jaanuarist 2018 tuleb näiteks uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel krüptovaluuta vahetusega tegelevatel ettevõtetel oma tegevus registreerida politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroos. Kui aga teie ettevõte soovib pakkuda klientidele krüptovaluutaga seotud investeerimisteenust, siis tuleb analüüsida, kas tegu on väärtpaberituru seaduse tähenduses väärtpaberitega ja kas tuleb esitada tegevusloa taotlus finantsinspektsioonile.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes