Teisipäev, 17 Oktoober 2017 14:51

Leppiman: liikmesriigid toetavad subsideerimisele heitenormi seadmist

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsleri Ando Leppimani hinnangul toetavad kõik liikmesriigid elektritootjate subsideerimiseks süsihappegaasiheite normi kehtestamist, kirjutab Euractiv.

Leppiman ütles intervjuus Euractivile, et ükski Euroopa Liidu (EL) liikesriik ei vaidle vastu subsideerimislimiidile 550 grammi süsihappegaasi toodetud kilovatt-tunni elektri kohta. "Probleemküsimus on aga see, kuidas seda rakendada ja hallata," lisas Leppiman.

Eesti eesistumine on teinud kompromissettepaneku, kus ka limiiti ületavad tootmisvõimsused võiksid teatud perioodil veel riiklikke toetusi saada. "See võiks viia veel paremate tulemusteni emissioonide vähendamisel, samas säilitades strateegiliselt olulised reservid," märkis Leppiman.

Asekantsleri sõnul on esitatud ettepanek eesistumise praegune seisukoht, aga vajab edasist arutelu komisjoni töögrupis. "See on üks enim poliitilisi teemasid ning siin ei ole lihtsaid lahendusi," ütles ta.

Euroopa Komisjon tegi eelmise aasta novembris ettepaneku, millega korraldataks ümber senine elektrituru regulatsioon ühe osana Euroopa puhta energia paketist. Ühe ettepanekuna seataks liikmesriikidele süsihappegaasi emissioonidest lähtuv piir, millele mittevastavaid elektrijaamasid ei tohiks liikmesriigid subsideerida.

Esialgne ettepanek nägi ette limiidi kehtestamist 550 grammile süsihappegaasile ühe toodeteud kilovatt-tunni elektri kohta. Seejuures hakkaks limiit kehtima kohe kõigile uutele rajatavatele elektrijaamadele ning ettepaneku kohaselt varasemalt eksisteerivatele elektrijaamadele viis aastat hiljem.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • MTA tuvastas Jõgevamaal kaheksa ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet

    Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad kontrollisid novembri lõpus Jõgevamaal ehitusettevõtteid ning autoremonditöökodasid, tuvastades kontrollitud 26 firmast kaheksa puhul ümbrikupalga maksmise kahtluse.

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes