Sellest hoolimata on turud neile uudistele reageerinud suhteliselt rahumeelselt, milles võib näha kohandumist uue ebastabiilsema olukorraga.
Iroonilisel kombel tõlgendavad turuosalised negatiivseid sündmuseid märkidena, et keskpankade ja valitsuste pingutused majanduse elavdamiseks suurenevad veelgi. Samas on intressimäärad jõudnud uute rekordmadalate tasemeteni, mis edasist rahapoliitika lõdvendamist selgelt piirab.
Euroopa majandus jätkab varasemal mõõdukal kasvurajal. Kuigi olukord ekspordis pole kiita, kasvab sisetarbimine tugevnevate tööturunäitajate toel. Areng on siiski aeglane: SEB prognoosi kohaselt kahaneb euroala töötuse määr tänaselt 10%-lt 2018. aastaks 9%-ni ja keskmine majanduskasv piirdub 1,7%-ga.
Eesti jaoks oluliste ekspordiriikide majanduskasv püsib hea või vähemalt paraneb varasemaga võrreldes. Vajadus suurendada valitsuse kulutusi migratsioonilainega toimetulekuks, kasvatab Rootsi majandust sellel aastal 3,7%; enam kui kaheprotsendist SKP kasvu on oodata terve prognoosiperioodi vältel. Ehkki Soome majanduskasv jõuab 2018. aastaks vaid 1,2%-ni, jääb langusperiood möödanikku ning suurenev import parandab Eesti ettevõtete võimalusi. Stabiilset kasvu jätkab suur Saksa turg ning kuigi poliitiline vastasseis kaubavahetust pidurdab, tundub hullem möödas olevat ka Venemaa majanduses.
Olukord Eesti majanduses on vastuoluline
Sisemajanduse kogutoodangu kasv viimasel kahel aastal on olnud aeglane, mis ei vasta meie ootusele jõukamatele põhjanaabritele võimalikult kiiresti järele jõuda.
Palju tähelepanu on pälvinud ka tõik, et reaalväärtuses on majanduses loodav lisandväärtus alles nüüd jõudmas tasemeni, kus see oli aastal 2007. Kõik majandusanalüütikute prognoosid kasvu kiirenemisele lähitulevikus on seni läinud vett vedama ja aasta teises pooles on ootusi taas allapoole korrigeeritud – ka seekord.
Hinnates majandust tavalise tööinimese seisukohast, ei ole aga põhjust nurinaks. Eesti tööturg on viimasest kriisist taastunud oluliselt paremini kui paljud teised Euroopa riigid. Inimeste tööhõive ja soov tööturul osaleda püüavad ajalooliselt kõrgeid tasemeid. Töötuse määr on kahanenud 6,5%-ni, mis on Eesti kohta väga madal tase ja oluliselt parem kui teistes Baltimaades.
Inimeste sissetulekud kasvavad kiires tempos. Eelmisel aastal suurenes keskmine palk 6%, 2016. esimesel poolaastal lausa 8%. Madalad kütuse- ja toiduainehinnad on inimestele kätte jätnud rohkem raha, mis on olnud elujärje parandamisel abiks eriti just vaesematele leibkondadele.
Kiire palgakasv madala majanduskasvu tingimustes viib meid allikani, mille arvelt on töötajate sissetulekud suurenenud – ettevõtete kasumid. Esmapilgul võiks ju selle üle rõõmustada, et ettevõtjad on valmis suurema osa sissetulekust palkadena välja maksta. Kahjuks on palgakasvu finantseeritud tegemata jäänud investeeringute arvelt, mis tähendab, et pikemas perspektiivis ettevõtte võime konkurentidega sammu pidada väheneb. Eriti oluline on see just Eestis, kus ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust on ligikaudu 80%. Õnneks on väliskaubanduses märgata viimastel kuudel ka edusamme.
Prognoosi kohaselt Eesti majanduskasv aasta teises pooles kiireneb, mille tulemusel suureneb Eesti SKP sellel aastal 1,7%. Põhjuseks on ekspordinõudluse paranemine ja kapitalikulutuste suurenemine. Tugevnevate eksporditurgude ja tempoka eratarbimise najal kiireneb majanduskasv 2017. aastal 2,4% ja 2018. aastal 3%-ni.
Tõusuteel on ka avaliku sektori investeeringud, abiks raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja innustuseks järjekordne valimistsükkel.
Täismahus SEB Grupi Põhjamaade majandusülevaadet saab inglise keeles lugeda SEB kodulehelt.
