Esmaspäev, 08 Mai 2017 15:51

Maksusüsteemi muudatused teevad ettevõtja elu kibedaks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maris Lauri,  majandusanalüütik ja poliitik
Maris Lauri, majandusanalüütik ja poliitik

Majandusanalüütik ja riigikogu liige Maris Lauri kritiseerib valitsuskoalitsiooni suuri plaane ja leiab, et valitsuse lühinägelik eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid.Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtete ebakindlust ja seega pärsivad investeeringute tegemist. Kuna maksumuudatused mõjutavad Eesti majanduslikku olukorda ja eelarvet pikas perspektiivis, siis tuleks need hästi läbi kaaluda.

Hiljuti ütlesite, et valitsus andis palju lubadusi ja ei suuda neid nüüd täita. Milliseid lubadusi te silmas peate? Ja milline lubadus on kõige absurdsem?

Esimene tagasilöök oli autode maksustamisega seonduv: esialgu eelnõusse sisse kirjutatu võeti tagasi, sellele järgnes mitmesuguseid ettepanekuid, mis ühelt või teisel põhjusel tuli tagasi lükata. Mitmete maksude puhul tuleb Brüsselist luba saada, aga see ei pruugi nii minna. Nii on näiteks teekasutustasu puhul lubatud üksnes kõikide autode maksustamine, panditulumaksu – millest räägitakse kui välismaale kasumite väljakantimise vastastest meetmest – rakendatakse kõigile kontsernisisestele laenudele, sest EL-i reeglid ei luba nende eristamist. Tulemuseks on see, et seda maksu hakkavad rohkem maksma Eesti ettevõtted. Limonaadimaks rakendub ka naturaalsetele mahladele, kuhu suhkrut ei lisata. Erandi saamine EL-ist pole samuti kindel.

Terve intervjuu Maris Lauriga saate lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 3, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Komisjon otsustab Luminori loomise septembri keskpaigaks
    Euroopa Komisjon otsustab septembri keskpaigaks, kas annab loa DNB ja Nordea Baltikumi pankade ühendamiseks Luminor-pangaks.
  • E-residentsuse juht tahab Eestile riiklikku krüptoraha
    E-residentsuse juht tahab Eestile riiklikku krüptoraha E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse arvates võiks Eesti riik tulla välja riikliku krüptorahaga Estcoin ning nende müümisest saadavad tulud investeerida Eesti digilahendustesse.
  • Teises kvartalis olid pensionifondide investeeringud Eesti majandusse rekordilised
    Kaubanduskoda on alates 2016. aasta algusest jälginud ja analüüsinud ning teinud kord kvartalis pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse. Selle aasta teises kvartalis olid investeeringud siiani kõige suuremad. Kui eelmises kvartalis investeeriti Eesti majandusse vaid 5,01 protsenti, siis nüüd on see tõusnud 6,62 protsendile.
  • Eesti eksport Poola võiks olla suurem
    Eesti eksport Poola võiks olla suurem

    Poola on ekspordi sihtturuna seni olnud Eesti ettevõtete poolt pigem vähekasutatud. Siiski on Poolal mitmeid eeliseid, miks seda oma uue ekspordituruna kaaluda.

  • Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule
    Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks tänavu kuue kuuga 4,33 miljardit eurot ehk 243,6 miljonit eurot (6 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi kuue kuu tulud olid samuti 4,33 miljardit eurot ehk 348,9 miljonit eurot (8,8 protsenti) suuremad kui aasta varem.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes