Esmaspäev, 08 Mai 2017 15:51

Maksusüsteemi muudatused teevad ettevõtja elu kibedaks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maris Lauri,  majandusanalüütik ja poliitik
Maris Lauri, majandusanalüütik ja poliitik

Majandusanalüütik ja riigikogu liige Maris Lauri kritiseerib valitsuskoalitsiooni suuri plaane ja leiab, et valitsuse lühinägelik eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid.Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtete ebakindlust ja seega pärsivad investeeringute tegemist. Kuna maksumuudatused mõjutavad Eesti majanduslikku olukorda ja eelarvet pikas perspektiivis, siis tuleks need hästi läbi kaaluda.

Hiljuti ütlesite, et valitsus andis palju lubadusi ja ei suuda neid nüüd täita. Milliseid lubadusi te silmas peate? Ja milline lubadus on kõige absurdsem?

Esimene tagasilöök oli autode maksustamisega seonduv: esialgu eelnõusse sisse kirjutatu võeti tagasi, sellele järgnes mitmesuguseid ettepanekuid, mis ühelt või teisel põhjusel tuli tagasi lükata. Mitmete maksude puhul tuleb Brüsselist luba saada, aga see ei pruugi nii minna. Nii on näiteks teekasutustasu puhul lubatud üksnes kõikide autode maksustamine, panditulumaksu – millest räägitakse kui välismaale kasumite väljakantimise vastastest meetmest – rakendatakse kõigile kontsernisisestele laenudele, sest EL-i reeglid ei luba nende eristamist. Tulemuseks on see, et seda maksu hakkavad rohkem maksma Eesti ettevõtted. Limonaadimaks rakendub ka naturaalsetele mahladele, kuhu suhkrut ei lisata. Erandi saamine EL-ist pole samuti kindel.

Terve intervjuu Maris Lauriga saate lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 3, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 suureneb
    Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 üha suureneb, alates 2014. aastast on Eesti teadusprojektid saanud kokku üle 72,6 miljoni euro.
  • Eluaseme hinnaindeksit mõjutasid enim Tallinna korterid
    Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.
  • Ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid
    Ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid Justiitsministeerium soovib piirata süstemaatilist maksejõuetuse põhjustamist ja tankistide kasutamist, täpsema seaduse väljatöötamiskavatsusega plaanitakse välja tulla sügisel.
  • Soome valitsus kiitis heaks Balticconnectori gaasitoru projekti
    Soome valitsus kiitis heaks Balticconnectori planeeritava Soome ja Eesti gaasivõrku ühendava gaasitoru projekti Soome majandusvööndisse jääva 22 kilomeetrise lõigu ehitamise.
  • Kaubanduses tihe konkurents
    Kaubanduses tihe konkurents

    Swedbanki hiljuti läbiviidud uuringu järgi ootavad jaemüügiettevõtted käesoleval aastal keskmiselt 6% müügikäibe tõusu. Käibe kasvust hoolimata on jaemüügiettevõtete kasumlikkus madal ning kasumi osakaal käibes on viimastel aastatel vähenenud. Selle taga on osaliselt tööjõukulude kiire kasv, mis moodustab kogukuludest umbes kümnendiku. Swedbanki uuringu järgi oli ligi kolmandikul ettevõtetest mõni kahjumiga töötav pood. Selle aasta esimese kvartali finantstulemused olid aga mõnevõrra eelmistest aastatest paremad, sest erinevalt viimasest kolmest aastast kasvas käive kuludest kiiremini. See tõi kaasa kasumlikkuse paranemise.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes