Reede, 05 Jaanuar 2018 13:34

Mida oodata 2018. aastal?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Mihkel Nestor, majandusanalüütik
Mihkel Nestor, majandusanalüütik SEB
2017. aasta osutus nii Eesti kui ka maailmamajanduse jaoks üllatuslikult edukaks. Kas soodsad tuuled jäävad meid saatma ka alanud uuel aastal?

Põhistsenaarium on optimistlik

Maailmamajanduse käekäigu ennustamine 2018. aastal ähvardab ilmselt nii mõndagi analüütikut lõhestunud isiksuse sündroomiga. Lähenedes ülesandele matemaatiliselt, viitavad nii reaalsed majandusnäitajad kui ka erinevad ettevaatavad indikaatorid kindla ja laiapõhjalise majanduskasvu jätkumisele. Teisalt tekitavad pea kõigi varaklasside mõõdutundetu hinnakasv ja sünged pilved maailmapoliitikas tunde, et tänase turusentimendi pea peale pöördumine võib toimuda ka üleöö.

Elu viib edasi vaid optimism ja kõige tõenäolisema „peavoolu-stsenaariumi“ kohaselt jätkub tänavu laialdane majanduslik tõusulaine. Pea kõik maailma suuremad majandused on (vähemalt iseenda lähiajalugu arvestades) saavutanud hea kasvuhoo, mille järsk lõpp näib tänasel päeval siiski ebatõenäoline. Teiste riikidega võrreldes on majandustsükli hilisemasse faasi jõudmas USA, kus erinevalt ülejäänud suurtest keskpankadest tõstis föderaalreserv 2017. aastal intressimäära koguni kolmel korral. Sellele vaatamata peaks USA majanduskasv tänavu kiirenema 2,6 protsendini. Ühendriikide niigi tugevat sisenõudlust soosib tänavu nii maksureform kui kiirenev palgakasv. USA-st ei jää palju maha ka eurotsoon, mille SKP peaks prognoosi kohaselt sel aastal suurenema 2,3 protsendi võrra. Euroala majandus sai jalad alla USA-st oluliselt hiljem, mis tähendab suuremat ressursside alakasutust ja potentsiaali kauem kestvaks tõusuperioodiks.

Arenevatel turgudel jääb pilt riigiti endiselt erinevaks. Hiina majanduskasvu aeglustumine jätkub plaanitud tempos ja peaks 2018. aastal tähendama 6,6% SKP tõusu – kui mitte muidu, siis vähemalt statistikaameti kaasabil. Indias külvab Narendra Modi ettearvamatu majanduspoliitika segadust, kuid areneva majanduse orgaaniline kasv koos keskpanga intressilangetuse positiivse mõjuga, peaks tänavu majandust kergitama 7,5% võrra. Majanduskasv saab olema aeglasem Brasiilias ja Venemaal, kes üritavad tasa teha eelnenud aastate majanduslanguse vältel kaotatut. Kuigi täna on ootused kahe riigi majanduskasvule suhteliselt sarnased, 2% kandis, siis on nafta hinna oodatust kiiremast kasvust võita rohkem just viimasel.

Ebakõla helge majanduse ja sünge poliitika vahel

Kui reaalmajanduse poolel on ootused optimistlikud, tekitab kõhedust olukord poliitikas ja finantsturgudel, paradoksaalne on just nende vaheline ebakõla. Kui majanduselus näib tõusuperiood kergitavat kõiki paate, siis välispoliitikas kuhjuvad riskid igal rindel. Pärast 2016. aasta populistide võidukäiku andis 2017. aasta Euroopale natuke hingamisruumi, ent ükski suurest probleemidest pole leidnud lahendust ning äärmuslikud poliitikud on endiselt populaarsed. Läbirääkimised Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust on seni edenenud, kuid raskemad küsimused ootavad alles ees. Korea poolsaarel tekitab olümpiamängude eel ärevust USA presidendi ja Põhja-Korea diktaatori tuline sõnasõda. Mõlema mehe ettearvamatu loomus võib päädida lõpuks ka lubatu elluviimisega. Lisaks tumestab regiooni tulevikku aina agressiivsem Hiina, kes soovib oma mõjuvõimu laiendada. Praegu näib ka tõenäoline, et tänavu hakkab Trump oma teravat retoorikat kaubanduspartnerite aadressil vähemalt osaliselt ellu viima, mis võib endaga kaasa tuua kui mitte otsese kaubandussõja, siis vähemalt teatud piiranguid vabale kaubavahetusele. Taolistele poliitilistele riskidele tõenäosusprotsendi omistamine on aga enesepettus, mis tähendab, et täna ei arvesta nende ilmnemisega ei majandusprognoosid ega finantsturud. Milline oleks maailmamajandus aga siis, kui pöörased stsenaariumid tõesti lahti rulluks?

Finantsvarade hinnaralli lõppeb, kuid millal?

Omaette teema on finantsturgude praegune tase. 2017. aastal tegid tugeva tõusu kõik maailma olulisemad aktsiaturud. Tõeliselt taevase kõrguse on saavutanud USA ettevõtete aktsiad. Eufoorilise finantsturu ehk kõige piltlikumaks ilminguks oli krüptorahade hullus. Kuigi paljud professionaalsed investorid võtsid juba lõppenud aastal konservatiivse positsiooni, eeldades, et eriti USA turul ülikõrgeks muutunud hinnatase ei saa olla kestlik, pole ettevaatus end ära tasunud ja ralli kestab endiselt. Kuigi ettevõtete majandustulemused on 2018. aastal tugevad, on väga raske ennustada, millal katkeb turuosaliste kannatus hinnaralliga kaasa minemisel ja otsustatakse tulu realiseerida. Seetõttu võib eeldada, et vähemalt eelmisel aastal püsinud rekordiliselt madal volatiilsus ei jää kestma.

Õnnis elu ääremaal

Raketid Eesti taevas õnneks ei lenda ja ka erinevate varaliikide hinnatõus on siin olnud vähemalt ühes tempos üldise jõukuse suurenemisega. Nii peaks kõigi märkide järgi osutuma 2018. aasta Eesti majandusele edukaks ja kasv laiapõhjaliseks. Ehk üks lihtsamini ennustatavaid majanduskasvu allikaid on majapidamiste tarbimiskulutuste suurenemine. Sellest aastast kehtima hakkav tulumaksusüsteemi muudatus jätab rohkem raha kätte eelkõige vaesematele leibkondadele, kelle puhul on kõrge tõenäosus, et lisandunud raha suunatakse otse tarbimisse. Lisaks toetab julgemat tarbimist jätkuvalt väga soodne olukord tööturul, kus kõrgena püsivad nii tööhõive kui ka palgatõus. SEB prognoosi kohaselt peaks eratarbimise kasv küündima tänavu koguni 4,2 protsendini.

Sisenõudluse teise olulise komponendi, investeeringute poolel on signaalid vastakad. Põhivara soetamine hakkas kasvama küll juba mullu, kuid tulemust mõjutasid mõne sektori suurinvesteeringud. Kõige kindlam on usk ehitusturu aktiivsusesse 2018. aastal, mida toetab suuresti valitsussektori tegevus. Laulva revolutsiooni põlvkond ja üldine jõukuse suurenemine peaksid veel aktiivsena hoidma ka eluasemeturu, kuigi demograafia tõttu ei kesta suur nõudlus enam kaua. Varasem ettevõtete laenuportfelli mahu langus pöördus eelmise aasta novembris taas kasvule, mis koos kõrge tootmisressursside kasutamisega tähendab loodetavasti, et ettevõtjad näevad taas vajadust ja võimalusi oma äri edendamisse ka kapitali panustada. Küll hakkab kiire tööjõukulude kasvu tõttu aina tähtsamaks muutuma küsimus, kas piisab senise äri efektiivsemaks muutmisest või tuleb konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõelda, mis suuremat väärtust loob.

Eesti sisemajanduse kogutoodangu kujunemisel mängib kõige suuremat tähtsust ettevõtete võimekus oma kaupa ja teenuseid välisriikides müüa. Ekspordi poolel peaks konjunktuur olema 2018. aastal pigem soodne. Eesti peamiste sihtturgude – Soome ja Rootsi – majanduskasv on prognoosi kohaselt kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Lisaks saab ka euroala majanduskasv olema viimaste aastate kiireim. Suurim risk on Rootsi ehitus- ja kinnisvaraturu aeglustumine, mis hakkab piirama Eesti puidutööstuse senist tempokat kasvu.

1 kommentaar

  • Kommentaari link Kolmapäev, 13 Juuni 2018 09:47 lisas Jessica Bolume

    Kas teil on vaja laenu, et maksta arve, võtke meiega ühendust, kui anname laenu vähemalt 2% -lise intressimääraga, lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust e-posti teel jessibona396@gmail.com

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam?
    Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam? Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% EL-i keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki. Leedu oli 88 protsendiga aga EL-i riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?
  • Eluaseme hinnaindeks kerkis esimeses kvartalis aastaga 6,6 protsenti
    Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 1,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 6,6 protsenti.
  • Euroala leppis kokku Kreeka võlaleevenduses
    Euroala rahandusministrid leppisid 22. juuni varahommikul kokku Kreeka võlaleevenduses, teatas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici pärast maratonkõnelusi Luksemburgis.
  • Saksamaa on Kreeka aitamise pealt teeninud 2,9 miljardit eurot
    Saksamaa on alates 2010. aastast Kreeka toetamiseks ostetud võlakirjade pealt teeninud umbes 2,9 miljardit eurot, selgub Saksa rahandusministeeriumi raportist.
  • Poola: euroala eelarve võib tähendada EL-i lõppu
    Poola hoiatas 21. juunil, et Prantsusmaa ja Saksamaa pakutud eurotsooni eelarve 19-liikmelise euroala tugevdamiseks võib tähendada Euroopa Liidu lõppu, kui sinna hakkab raha tulema kõigi liikmesriikide ühisest eelarvest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes