Reede, 03 Veebruar 2017 08:56

Mida tõi endaga kaasa elektrituru avanemine?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti tavatarbija on kohanenud uue elektriarvega ning tõsiasjaga, et elektrimüüja või paketi vahetamine mõjutab arvest vaid ühte kolmandikku
Eesti tavatarbija on kohanenud uue elektriarvega ning tõsiasjaga, et elektrimüüja või paketi vahetamine mõjutab arvest vaid ühte kolmandikku Postimees

Elektrituru avanemine külvas segadust ning tegi murelikuks nii mõnegi elektritarbija. Paljudele jäi selgusetuks, mida see ikkagi tähendab, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Rita Raudjärv statistikablogis.

 Ei tajutud, et elektri müüja või paketi valimisest oleneb ainult elektri kui kauba hind, mitte kogu elektriarvel kajastuv summa.

Jaanuarist 2013 avanes Eesti elektriturg täielikult ning kõikidest elektritarbijatest said vabatarbijad, kes võisid nüüd otsustada, millise elektrimüüja käest elektrit osta. Avatud turu algusaasta rõõmusõnumeid ei toonud, pigem vastupidi, elektri hind tõusis. Kolme aastaga on olukord siiski muutunud ja elektrienergia hind on hakanud vähenema.

Turu avanemisega hakkas elektrihind sõltuma otseselt turul kujunevast börsihinnast. Elektribörs on organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks.

Süsteemihaldurina otsustas Elering liituda 15 aastat Põhjamaades tegutsenud elektribörsiga Nord Pool Spot (NPS). See on üks maailma suurimaid füüsilise energiaga kauplevaid elektribörse, mis tegutseb Põhjamaades (Norra, Rootsi, Soome, Taani), Saksamaal, Eestis, Leedus, Lätis ja ka Suurbritannias.

Tarbijate jagunemine ja hind

Elektrituru avanemine jaotas elektritarbijad laias laastus kolme rühma: suurimasse liikusid need, kes sõlmisid fikseeritud elektrihinda sisaldava lepingu, teise moodustasid tarbijad, kes valisid börsihinnaga paketi ning üldteenust (väiketarbijad) või bilansienergiat (suurtarbijad) jäid kasutama need elektritarbijad, kes ei sõlminud lepingut ühegi elektrimüüjaga.

Peale elektri enda hinna sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Riigiti võivad elektrienergia hinna komponendid suuresti erineda.

energia

Eesti elektrituru avanemine 2013. aastal suurendas lõpptarbija hinda kõigis tarbijarühmades. Paraku oli hinnatõus ette teada ja ei olenenud sellest, kas elektri müüjat vahetati või mitte.

Elektrituru avanemisega samal ajal suurenes ka võrguteenuse tasu. Seoses vajalike uute investeeringutega tõstis hinda nii põhivõrgu ettevõte kui ka enamus jaotusvõrgu ettevõtteid.

Hinna kujunemine

Avatud elektriturul tuleneb elektrienergia hind nõudluse ja pakkumise vahekorrast, mida kajastab elektrienergia hinna kujunemine elektribörsil. Tarbija jaoks sõltub elektrienergia hind eelkõige müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust.

Elektribörsi eesmärk on peamiselt pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust oma tehingute teostamiseks. Võrreldes kahepoolse kauplemisega võimaldab elektribörs kaubelda neutraalsel platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on anonüümne.

Peamiseks elektrienergia hinda mõjutavaks teguriks avatud elektriturul ja elektribörsil on piisavate tootmisvõimsuste ning elektriühenduste olemasolu, et tagada elektri liikumine nii siseriiklikult kui naaberriikidega. Lisaks neile on aga veel mitmeid teisi tegureid, mis mõjutavad elektrienergia hinna kujunemist – näiteks tarbimine, ülekandevõimsused, kütuse hinnad, ilmastikuolud jne.

Üks faktoreid, mis määrab elektrienergia hinna, on tarbimine. Nagu juba eelpool mainitud, koosneb elektrienergia tarbimise arve kolmest komponendist:

  • kaup ehk kasutatud elekter,
  • kauba kohaletoimetamine (võrgutasu),
  • maksud (elektrienergia aktsiis ja taastuvenergia tasu),

Kõigi kolme puhul võetakse arvestuse aluseks tarbitud elekter ning arvutatakse hinnakirja järgi makstav summa.

Elektrituru avanemisega samal ajal suurenesid ka võrguteenuse tasud. Hinda tõstis nii põhivõrgu ettevõte, seoses vajalike uute investeeringutega kui ka enamus jaotusvõrgu ettevõtteid. Tarbijad kohanesid kiiresti ning üha rohkem vahetati elektrimüüjat või paketti soodsama hinna saamiseks.

Viimastel aastatel on ka börsihind olnud meile väga soodne. Parema elektri hinna nimel elektrimüüja vahetamine mõjutab siiski lõpptarbija hinnast ainult elektri osa, võrguteenus ja maksud on riigi kontrolli all ning tarbija siin midagi teha ei saa. Peale selle tekitab veel siiani liigset segadust paljude tarbijate jaoks eraldi arvete maksmine elektri ja võrguteenuse eest.

Keskmine börsihind viimaste aastate jooksul on olnud Nord Pool Spoti hinnapiirkonnas langustrendis.

Elektrituru avanemise tagajärjed

Odav elekter on hea, kuid tulevikku vaadates on madal hind pigem mittekestlik. Elektri tootmisel ja müümisel ei ole Eesti elektriturg eraldiseisev. Elektrituru avamise järel on sellest saanud samasugune turg nagu iga teinegi, kus kauba väärtus kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. Teadlikud tarbijad oskavad teha kasulikumaid valikuid ning see toob turule uusi elektrimüüjaid, tekitades konkurentsi.

Elektriturg on Eestis kenasti käivitunud, kuid siiski veel lapsekingades ning turuosi alles jaotatakse. Kui eratarbijad seda väga ei tunneta, siis äritarbijad kindlasti. Meie tavatarbija on kohanenud uue elektriarvega ning tõsiasjaga, et elektrimüüja või paketi vahetamine mõjutab arvest vaid ühte kolmandikku.

Parim näitaja on see, et tänu uutele ühendustele on meie elektri hind integreeritud Põhjamaadega, mis on Euroopa üks tõhusamalt toimivaid elektribörse.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • MTA tuvastas Jõgevamaal kaheksa ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet

    Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad kontrollisid novembri lõpus Jõgevamaal ehitusettevõtteid ning autoremonditöökodasid, tuvastades kontrollitud 26 firmast kaheksa puhul ümbrikupalga maksmise kahtluse.

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes