Uute varade osakaal korteriomandite ostumüügi tehingutes on tõusnud 29%-ni. Pakkumises olevate uute korterite maht on kasvanud enim Harjumaal.
Inimesed julgevad kinnisvara osta
Eesti majanduskeskkond on laenamise aspektist soodne. On loomulik, et kui majandus kasvab, siis kasvab ka tarbijate kindlustunne ning vastavalt ka valmidus teha suuremaid otsuseid, nagu näiteks kodu ostmine või vahetamine suurema või parema vastu. Aastaga on uute eluasemelaenude maht kasvanud 6%.
Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg on Eestis aktiivne, kuid tehingute maht ei ole siiski buumiaegsega võrreldav. Tänavu väljastatud eluasemelaenude maht moodustab vaid ligi 40% 2007. aasta mahust, seega ei saa tänast olukorda buumiaegsega võrrelda. Oma raha eest ostetava vara maht püsib samuti juba mitu aastat järjest samal tasemel ning 44% soetatakse jätkuvalt omavahenditest. Kokkuvõttes on olukord turul stabiilne.
Uute korterite müük jätkab kasvamist. Pakkumises olevate uute korterite mahud on kasvanud eelkõige Harjumaal. Kõige rohkem uusi kortereid on pakkumises Tallinna kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, järgnevad Haabersti ja Lasnamäe. Pirita ja Nõmme on ainukesed linnaosad Tallinnas, kus arendatavate korterite maht ei ole viimasel neljal aastal kasvanud.
Elamispindade arendusmahud taastuvad kriisiaegsest madalseisust ning uute varade osakaal kõigis tehingutes on tõusnud 29%-ni. Buumijärgsetel aastatel ei ole arendajad eriti julgenud suuremaid projekte ette võtta ning aktiivsem uute kortermajade ehitamine toimub praegu nii-öelda eelnevate aastate arvelt. Piisav pakkumine turul aitab kaasa hindade stabiliseerumisele.
Viiendik ostuhinnast omafinantseeringuna
Kõige sagedamini võtavad eluasemelaenu jätkuvalt 28–30-aastased inimesed. Laenutaotlejate sissetulek jääb valdavalt 1000–1500 euro vahemikku, samas suureneb tasapisi üle 1500 euro suuruse sissetulekuga laenajate osakaal. Enamiku klientide omafinantseering on vahemikus 5000–15 000 eurot, mis annab ostetava kinnisvara hinnast ligi 20%. Kõige suuremaid eluasemelaene võtavad kolmekümnendates aastates kliendid.
Makseraskustes klientide lepingute arv on Eestis marginaalne (0,2%) osa portfellist. Korrektset laenukäitumist toetavad eelkõige tööhõive taastumine ning baasintressi madal tase.
