24.01.2018 Kolmapäev

Pangaliit: rahapesu puhul tuleks teha süütuse presumptsioonis erand

Eesti pankade esindusorganisatsiooni Pangaliidu hinnagul tuleks kaaluda mõtet teha rahapesu kuritegude puhul süütuse presumptsioonis erand, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti pankade esindusorganisatsiooni Pangaliidu hinnagul tuleks kaaluda mõtet teha rahapesu kuritegude puhul süütuse presumptsioonis erand.
Eesti pankade esindusorganisatsiooni Pangaliidu hinnagul tuleks kaaluda mõtet teha rahapesu kuritegude puhul süütuse presumptsioonis erand. Foto: pixabay.com

Pangaliidu poolt välja pakutud muudatuse kohaselt eeldatakse, et juhul kui on tõendatud kõik muud rahapesu tunnused, kuid raha kuritegelikku päritolu ei suudeta selgitada, on raha omanik süüdi.

"Eelmisel aastal avalikuks tulnud skandaalid näitavad, et Eestit kasutavad rahapesu transiidimaana peamiselt SRÜ riigid esirinnas Venemaaga, mille julgeolekuasutused ei ole just altid koostööd tegema. Seetõttu on nendest riikidest tuleva raha kuritegelikku päritolu tõendada praktiliselt võimatu. Väljapakutud muudatus oleks rahapesu kuritegude vastu tugev relv, mida tuleks proovida," ütles LHV panga rahapesu tõkestamise juhi ja pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juhi Aivar Paul lehele.

Kuid seejuures vajab antud idee õigusanalüüsi, mille alusel seataks pööratud tõendamiskohustusele piirangud. Pauli sõnul ei tohiks antud erandit kasutata laialdaselt, sest see võib ohustada tavainimeste õigusi. "Iga inimene võib sattuda positsiooni, kus riik ütleb, et sa oled nüüd midagi teinud ja hakka tõestama, et sa seda ei teinud. See on ohtlik asi, aga teatud juhtumitel võiks seda lahendust kaaluda," rääkis ta.

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand on pangaliidu ideega nõus. "Selleks et Eesti roll rahapesu transiidimaana väheneks, tuleb rahapesijatele tekitada reaalne oht rahast ilma jääda. Praegu idast lähtuvate suurte rahapesuskeemide korral sellist ohtu reaalselt ei ole," ütles ta.

Rahapesust Eesti finantssüsteemile tulenev oht kaalub rahapesu andmebüroo arvates üles meetmete piirava mõju nende alla sattuvale inimesele. "Oleme seisukohal, et inimeste õiguste kaitseks on vaja, et halduskonfiskeerimise menetlus alluks halduskohtu kontrollile nii menetluse algatamise kui ka konfiskeerimisotsuse tegemisel," ütles Reimand.

Seega peaksid raha päritolu tõendama üksnes isikud, kelle puhul kohus nõustub, et rahapesukahtluseks on alust. "Igal juhul alluks selline protseduur kohtu kontrollile ning kohus määraks iga juhtumi korral, kas sellise koormise määramine ja vara konfiskeerimine on õigustatud või mitte," rääkis Reimand.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255