Reede, 11 August 2017 10:20

Pindi: Tallinna eluaseme mõistlik üüritootlus on 5-6 protsendi vahel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Pindi Kinnisvara tegevjuhi Elari Udami sõnul on peale tulumaksu mahaarvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5-6 protsendi vahel, samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad.

"Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda," ütles Udam pressiteate vahendusel. "Kui ostad endale Tallinnasse TTÜ kõrvale korteri ja üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad."

"Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad, tähtajalised hoiused toodavad sisuliselt nulli, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keerulised ja alles jääbki kinnisvara, aga ka seal tuleb täpselt aru saada, kuhu raha paigutada," rääkis Udam, kelle sõnul on peale tulumaksu mahaarvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5-6 protsendi vahel.

Värskelt renoveeritud kortermaja võib üüriinvestorite silmis oma väärtust kaotada, sest hoone tehniline seisukord üürihinnale olulist lisa ei anna, küll aga suurenevad omaniku kulud ja tootlus väheneb.

"Kummalisel kombel on üürnikud nõus renoveerimata majas maksma samasugust üürihinda kui renoveeritud hoones, aga unustatakse, et terviklikult renoveeritud majas on energiakulud madalamad ja sisekliima parem," ütles Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto.

Ta lisas, et tegelikult oleks renoveeritud majja korteri ostnud investoritel võimalus küsida ka mõnevõrra kõrgemat üürihinda, kuna peale renoveerimist küttekulud üldjuhul langevad ning üürnik saab sarnase kulu eest endale märksa ilusama kodu.

"Turul on aga tõesti omapärane olukord, kus korterit väljaüürimise eesmärgil osta soovivad isikud peavad lisanduvat paarikümne euro suurust kuumakset lisakoormuseks oma tootlusarvutustele, kuid tegelikult on see ju investeering oma vara säilimisse, isegi kui üürnikud seda kohe täies mahus kinni ei maksa," ütles Anto.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Ettevõtjate kuldne põli
    Ettevõtjate kuldne põli Ettevõtjad üle maailma kogevad praegu häid aegu ja on muutunud nii oma ettevõtte kui ka riigi edasise käekäigu suhtes aina optimistlikumaks. Grant Thorntoni 36 riigis tehtud uuringu andmeil on ärioptimism järjepanu kasvanud viimased viis kvartalit ja ettevõtjate ootused käibe ning kasumi kasvatamise suhtes muutuvad aina roosilisemaks. Kuid pole head ilma halvata.
  • EL-is kasvas tööstustoodang aastaga enim Eestis
    Juunis kasvas euroala hooajaliselt tasandatud tööstustoodang aastaga 2,6 protsenti ning Euroopa Liidus (EL) 2,9 protsenti; enim kasvas EL-is tööstustoodang aastaga Eestis.
  • Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele
    Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%-ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.
  • Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus
    Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus Teises kvartalis kasvasid tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta rekordtasemele 72 protsendini, Heido Vitsuri hinnangul tööhõive määr lähiajal oluliselt ei suurene, sest pikka aega pole suudetud ületada struktuurse tööjõu- ja tööpuuduse probleeme.
  • 2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur
    2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes