"Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti 2018. aasta riigieelarve kava üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, mis piiravad liikmesriikide lubatud valitsussektori eelarve puudujääki ja võlakoormust," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste BNS-ile.

"Euroopa Komisjon ja rahandusministeerium prognoosivad Eesti majanduskasvu sarnaselt, kuid erineb hinnang Eesti valitsussektori struktuursele eelarvepositsioonile," märkis Lõhmuste. "Rahandusministeeriumi hinnangul vastab 2018. aasta eelarve riigieelarve baasseaduses toodud nõuetele ja Euroopa eelarvereeglitele. Uue hinnangu struktuursele eelarvepositsioonile annab rahandusministeerium aprillis avaldatava kevadise majandusprognoosiga."

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on Eesti 2018. aasta valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal, rääkis Lõhmuste. "Me ei kuumuta ega jahuta majandust oluliselt, sest valitsus vähendas riigieelarve puudujääki kevadise plaaniga võrreldes poole võrra tasemele 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP)."

"Erinevus Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangus struktuursele tasakaalule tuleneb erinevast vaatest majandustsüklile – rahandusministeerium hindab SKP taset järgmisel aastal optimaalse taseme lähedaseks, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul oleme üle potentsiaali," lisas Lõhmuste.

"Eesti Panga juures tegutsev sõltumatu eelarvenõukogu, kes vastavalt seadusele peab rahandusministeeriumi prognoosile andma omapoolse hinnangu, toetab sisemajanduse koguprodukti lõhe osas rahandusministeeriumi hinnangut," märkis Lõhmuste.

Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud hinnangul kasvab Eesti eelarvedefitsiit käesoleval aastal 1,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning jääb sellele tasemele ka järgmisteks aastateks.

"Eesti on viimastel aastatel lõdvendanud oma fiskaalpoliitikat ja eelarve tulud 2018. aastal ja edaspidi ei kata täielikult kulude suurenemist. Eesti eelarve nominaalne defitsiit jääb lähiaastatel alla 0,5 protsendi, kuid strukturaalne defitsiit kasvab tänavu ja järgmisel aastal 1,5 protsendini SKP-st," seisab Euroopa Komisjoni koostatud Eesti 2018. aastaraportis.

Raportis märgitakse, et suurenevast stukturaalsest defitsiidist tingituna ei suuda Eesti täita oma eelarve-eesmärke, kuid kesk- ja pikaperioodi riskid Eesti avaliku sektori finantsvõimekusele püsivad väga madalal.

Komisjon hoiatab, et piisavate eelarve kulureeglite ja kulueesmärkide puudumine keskpikas perspektiivis võib nõrgendada avaliku sektori võimekust tegutseda makromajanduslikele arengutele vastutsükliliselt.

Rahandusministeerium on ka varasemalt hinnanud strukturaalset defitsiiti Euroopa Komisjoni hinnangute võrreldes oluliselt madalamaks ja tasakaalu lähedaseks.