Reede, 03 Veebruar 2017 16:01

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli mullu viimase kümnendi väikseim

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Piret Pukk, juhtivstatistik-metoodik
Piret Pukk, juhtivstatistik-metoodik Statistikaamet

Statistikaameti andmetel veeti eelmisel aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Piret Pukk statistikablogis.

 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.

Sadamates kauba lastimine vähenes, aga lossimine suurenes

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel.

kaubavedu

Viimati jäi kaubaveomaht sadamates alla 34 miljoni tonni 1998. aastal. Kaubavedu sadamate kaudu kasvas tol ajal aasta-aastalt kuni 2003. aastani. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (50 miljonit tonni), viimasel kümnendi rekord aastasse 2011 (üle 48 miljoni tonni).

Viimasel kümnendil on kauba lastimise maht sadamates jäänud alla eelnenud kümnendile. Kauba lastimise mahu vähenemist sadamates on mõjutanud enim naftatoodete transiitveo vähenemine raudteel. Kauba lossimise maht kasvas jõudsalt viimase kümnendi algusaastatel, kuid ei ole märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel. Viimasel kümnendil on sadamates lossitud siiski poole rohkem kaupa kui eelnenud kümnendil.

Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud

2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2016. aastal 15,6 miljonit tonni, mis on veidi enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Viimasel kolmel aastal on transiitkaubavedu vähenenud üle 20% aastas. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. Importkaupa veeti kolmandiku võrra vähem ning eksportkaupa 9% enam kui 2015. aastal.

kaubavedu2

Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel viiel aastal järjepidevalt vähenenud. Viimase 20 aasta andmete võrdluses on 2016. aasta raudtee kaubaveomahu tulemused väikseimad. Seda ka transiitkauba veol. Transiitkauba veo hoogne kasv aastatel 1996–2006 on viimasel kümnendil pöördunud kahanemisele. Kaubamaht Eesti raudteedel ulatus viimati üle 48 miljoni tonni 2011. aastal, transiitkaupa veeti siis 23 miljonit tonni.

Rahvusvaheline vedu tonnides (Eestisse saabuv ja Eestist lähetatud kaup, va transiitkaup) annab kogu kaubaveo mahust raudteel keskmiselt 6% aastas. Rahvusvahelise veo kaubamaht on viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud, kuid osatähtsus kaubaveost ei ole muutunud.

Detailsemad andmed leiab statistika andmebaasist (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • MTA tuvastas Jõgevamaal kaheksa ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet

    Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad kontrollisid novembri lõpus Jõgevamaal ehitusettevõtteid ning autoremonditöökodasid, tuvastades kontrollitud 26 firmast kaheksa puhul ümbrikupalga maksmise kahtluse.

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes