Kolmapäev, 12 Aprill 2017 14:23

Soovitused edukaks väärtpaberitehinguks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ain Kalme, vandeadvokaat
Ain Kalme, vandeadvokaat TRINITI

Kui olete oma osaühingu osa Eesti Väärtpaberikeskuses registreerinud ei pea te osa müümiseks enam notarisse minema. Sama kehtib aktsiate ja muude registreeritud väärtpaberite puhul. Tänastes elektroonilise panganduse tingimustes on väärtpaberite üleandmine, müümine või ostmine esmapilgul imelihtne. See on internetipangas vaid paari kliki kaugusel. Samas esinevad aga mitmed ohud, mille tulemusel Teie kavandatud ülekanne ei pruugi õnnestuda.

Väärtpaberiülekande teostumine sõltub eelkõige sellest, kas tehingu pooled sisestavad pangasüsteemi õiged ja täpsed andmed. Kui olete müümas oma väärtpabereid vastaspoolele, keda te ei tunne ja võib-olla täielikult ei usalda, võib tehingu õnnestumine esimesel katsel olla määrava tähtsusega. Räägin allpool väärtpaberiülekandest makse vastu, mis on üks enam levinumaid tehingu liike. Selle tehingu tulemusel kannab pank samaaegselt väärtpaberid müüja väärtpaberikontolt ostja väärtpaberikontole ja väärtpaberite eest tasutava raha ostja arvelduskontolt müüja arvelduskontole.

Väärpaberikorralduste andmed peavad täpselt kattuma

Tehingu mõlemal poolel tuleb tehingukorralduse andmisel sisestada järgmised andmed: vastaspoole väärtpaberikonto number ning kontohaldur, väärtpaberi nimi ja kood, väärtpaberite kogus, hind ühe väärtpaberi kohta, tehingupäev ja väärtuspäev. Kui ühe tehingu poole antud korralduses märgitud andmed erinevad teise poole sisestatud andmetest ei võimalda tehingute läbiviimise automaatne süsteem tehingut sooritada.

Väärtpaberi hind ja komakohad

Kui tehingu vastaspoole kontonumbri ja väärtpaberi nime märkimine ei pruugi probleeme tekitada, siis hind ühe väärtpaberi kohta võib vägagi suurt segadust tekitada. Näiteks lepitakse tihti konkreetse ettevõtte müügihind poolte vahel kokku koguhinnana ja mitte hinnana ühe aktsia kohta. Väärpaberiülekande süsteem aga nõuab hinda ühe aktsia kohta. Jagades tehingu koguhinna aktsiate arvuga on paljudel juhtudel tulemuseks paljude komakohtadega murdarv. Kui palju kohti pärast koma võib süsteemi sisestada on kahjuks erinevate kontohaldurite (pankade) puhul erinev ja sellisel juhul tuleb ümardamist kasutada. Seega soovitan enne tehingu tegemist konkreetse kontohalduri juurest üle küsida, millised on konkreetse kontohalduri süsteemi võimalused.

Lisaks võib segadus tekkida osa müügi puhul. Kui osaühingu puhul räägitakse isikule kuuluvast ühest osast nimiväärtusega x, siis väärtpaberiülekande korralduses peab osa ülekandmise tehingus väärtpaberite koguseks märkima osa nimiväärtuse eurodes.

Usalda aga kontrolli

Kui müüte või ostate väärtpaberit, mis on hiljuti Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud, ei pruugi see väärtpaber olla teie või tehingu vastaspoole kontohalduri süsteemis üldse nähtav. Sellise ebameeldivuse vältimiseks soovitan võimalusel enne tehingu tegemist aegsasti internetipanka külastada ja kontrollida, kas vastav väärtpaber valikutes ikka nähtav on. Kui vastavat väärtpaberit nimekirjast ei leia, siis üldjuhul aitab pank selle puuduse kõrvaldada.

Väärtpaberikonto ja internetipanga õigused

Väärtpaberiülekande tegemine eeldab, et tehingu vastaspoolel on avatud väärtpaberikonto. Kui te ei ole selles kindel, siis soovitan kindlasti kontrollida, et vastaspoolel tõepoolest väärtpaberikonto avatud on. Silmas peab pidama, et välismaistel isikutel võib Eesti pankades konto avamine olla aeganõudev tegevus. Lisaks sellele tuleks enne tehingut kindlasti veenduda, et teil on õigused oma internetipangas väärtpaberitehingu korraldusi anda. Kui selle õiguse puudumine selgub tehingu tegemise ajal, on hilja.

Kui tehingu vastaspool ei oma väärtpaberiülekande kogemust

Kui teie tehingu vastaspool ei ole väärtpaberiülekannetega enne kokku puutunud või on tegemist välismaalasega, on reaalne oht, et tehingu tegemise käigus midagi valesti läheb. Soovitan oma kogemusest alati sellisele vastaspoolele enne tehingu tegemist põhjalikult selgitada, mis asi on väärpaberikonto ja mis arvelduskonto. Näiteks ei õnnestu tehingut teha, kui vastaspoolel ei ole oma arvelduskontol rahasummat, mis vastab tehingu hinnale. Olen näinud ka juhuseid, kus näiteks ostja on sisestanud internetipangas korralduse kanda ostuhind enne tehingut oma väärtpaberikontole vms, mille tulemusel on raha tema arvelduskontol blokeeritud ja tehing ei õnnestu. Seega põhjalikud ja täpsed juhised teisele poolele on sellisel juhul kindlasti vajalikud.

Samuti on oluline, et mõlemad pooled märgivad oma väärtpaberikorraldustes sama väärtuspäeva, s.o. päev, millal väärtpaberid ja raha vahetavad omanikku (millal tehing teostub).

Kokkuvõtteks

Kuigi väärtpaberiülekande tegemine tundub esmapilgul lihtne tehniline küsimus, millele erilist tähelepanu ei pöörata ning mille detailide kooskõlastamine jäetakse tihti viimasele minutile, on tegemist siiski teemaga, mis tuleks aegsasti läbi mõelda ja mängida. Seda eriti oluliste tehingute puhul.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Komisjon otsustab Luminori loomise septembri keskpaigaks
    Euroopa Komisjon otsustab septembri keskpaigaks, kas annab loa DNB ja Nordea Baltikumi pankade ühendamiseks Luminor-pangaks.
  • E-residentsuse juht tahab Eestile riiklikku krüptoraha
    E-residentsuse juht tahab Eestile riiklikku krüptoraha E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse arvates võiks Eesti riik tulla välja riikliku krüptorahaga Estcoin ning nende müümisest saadavad tulud investeerida Eesti digilahendustesse.
  • Teises kvartalis olid pensionifondide investeeringud Eesti majandusse rekordilised
    Kaubanduskoda on alates 2016. aasta algusest jälginud ja analüüsinud ning teinud kord kvartalis pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse. Selle aasta teises kvartalis olid investeeringud siiani kõige suuremad. Kui eelmises kvartalis investeeriti Eesti majandusse vaid 5,01 protsenti, siis nüüd on see tõusnud 6,62 protsendile.
  • Eesti eksport Poola võiks olla suurem
    Eesti eksport Poola võiks olla suurem

    Poola on ekspordi sihtturuna seni olnud Eesti ettevõtete poolt pigem vähekasutatud. Siiski on Poolal mitmeid eeliseid, miks seda oma uue ekspordituruna kaaluda.

  • Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule
    Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks tänavu kuue kuuga 4,33 miljardit eurot ehk 243,6 miljonit eurot (6 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi kuue kuu tulud olid samuti 4,33 miljardit eurot ehk 348,9 miljonit eurot (8,8 protsenti) suuremad kui aasta varem.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes