Neljapäev, 10 August 2017 16:52

Telia toetab LMT ja Lattelecomi ühendamist

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Telia Company toetab ettevõte Läti juhtivate telekommunikatsiooniettevõtete Latvijas Mobilais Telefons (LMT) ja Lattelecomi ühendamise plaani, ütles ettevõtte asepresident Robert Andersson.

Tema sõnul on aga liiga vara kommenteerida auditifirma KPMG esitatud soovitusi, kuna ettevõte ei ole uuringuga veel lähedalt tutvunud ning Teliale pole tehtud ühtegi konkreetset pakkumist Läti valitsuse poolt.

"Telia Company mõistab siiski, et analüüsi kohaselt ei ole praegune omanikustruktuur optimaalne ning soovitab LMT ja Lattelecomi ühendamist - see on lähenemine, mida ettevõte on soovitanud juba pikka aega ainsa lahendusena jätkusuutliku tuleviku tagamiseks," ütles Andersson.

KPMG Baltics soovitas analüüsist tulenevalt luua integreeritud ühisettevõte praeguste osanike Läti riigi ja Teliaga, kus mõlemale kuuluks võrdne hulk ehk 30-40 protsenti ettevõttest ning 30 protsenti aktsiatest viidaks börsile.

Kui ettevõtteid ei ühendata, on suur risk, et teised turuosalised võivad luua ühisoperaatori, mis võib Lattelecomilt ja LMT-lt ära võtta nende turuosa, hoiatas KPMG Baltics.

KPMG analüüsi kohaselt loodaks LMT ja Lattelecomi ühisettevõte, milles riik säilitaks enamusosaluse, ütles majandusminister Arvils Ašeradens teisipäeval ajakirjanikele.

Teliasonera on ettevõtete ühendamist soovitanud juba pikka aega, rõhudes kulude optimeerimisele ning uutele tehnoloogiliste arenduste võimalustele. Samas soovib Teliasonera samuti saavutada ühendettevõttes enamusosalust.

Ühendettevõtte väärtus oleks ligi 1 miljard eurot. Riigi majandusministeerium ja rahandusministeerium peavad mõlemad esitama valitsusele 5. oktoobriks oma ettepanekud.

Teliasonera tegi 2015. aasta novembris ettepaneku kahe firma ühinemiseks, kuid valitsus otsustas mullu aprillis, et LMT ning Lattelecom jätkavad kahe eraldi üksusena, ja toetas majandusministeeriumi kava jätta mõlemate ettevõtete valitsev mõju riigiomandisse.

Lattelecomi juht Juris Gulbis on mitmel korral rääkinud kahe ettevõtte ühinemise kasuks, kuid LMT juht Juris Binde ütles, et ta ei näe põhjust, miks LMT peaks ühinema Lattelecomiga.

LMT-st 24,5 protsenti kuulub Sonera Holding B.V.-le, 24,5 potsenti kuulub Telia Company AB-le, 23 protsenti kuulub Lattelecomile, riigiettevõttele Latvijas Radio un Televizijas Centrs kuulub 23 protsenti ning Latvian Privatization Agency omab 5 protsenti.

Lattelecomist kuulub 51 protsenti Privatization Agencyle, ülejäänud 49 protsenti kuulub Tilts Communicationile, mis on Telia tütarfirma.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Ettevõtjate kuldne põli
    Ettevõtjate kuldne põli Ettevõtjad üle maailma kogevad praegu häid aegu ja on muutunud nii oma ettevõtte kui ka riigi edasise käekäigu suhtes aina optimistlikumaks. Grant Thorntoni 36 riigis tehtud uuringu andmeil on ärioptimism järjepanu kasvanud viimased viis kvartalit ja ettevõtjate ootused käibe ning kasumi kasvatamise suhtes muutuvad aina roosilisemaks. Kuid pole head ilma halvata.
  • EL-is kasvas tööstustoodang aastaga enim Eestis
    Juunis kasvas euroala hooajaliselt tasandatud tööstustoodang aastaga 2,6 protsenti ning Euroopa Liidus (EL) 2,9 protsenti; enim kasvas EL-is tööstustoodang aastaga Eestis.
  • Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele
    Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%-ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.
  • Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus
    Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus Teises kvartalis kasvasid tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta rekordtasemele 72 protsendini, Heido Vitsuri hinnangul tööhõive määr lähiajal oluliselt ei suurene, sest pikka aega pole suudetud ületada struktuurse tööjõu- ja tööpuuduse probleeme.
  • 2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur
    2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes