Neljapäev, 11 Jaanuar 2018 16:20

Uuring: Ühendkuningriik võib Brexitiga kaotada 500 000 töökohta

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kokkuleppeta Brexit võib Ühendkuningriigile maksma minna pea 500 000 töökohta, selgub neljapäeval avaldatud Londoni linnapea tellitud uuringust.

Ühendkuningriik võib 2030. aastaks kaotada ligi 482 000 töökohta, juhul kui Euroopa Liidust lahkutakse ilma kokkuleppeta, selgub Cambridge Econometrics'i uuringust. Lisaks sellele võib ülemineku- ja kaubandusleppeta Brexit riigile samal perioodil maksma minna 52,7 miljardit eurot investeeringutes.

Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt, mil oleks kaheaastane ülemineku periood, millele järgneb ühisturu liikmelisus ilma tolliliiduta, kaotaks Ühendkuningriik samal ajal 176 000 töökohta ja 22,8 miljardit eurot.

Uuringu tellinud Londoni linnapea Sadiq Khan ütles, et uurimistulemused näitavad, kui palju on Brexiti läbirääkimistel kaalul. Samuti süüdistas ta valitsust Brexiti mõju puudulikus hindamises, kutsudes neid üles oma positsiooni muutma ja nõustuma ühisturu ja tolliliidu liikmelisusega.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kinnisvarafirmad plaanivad kasvatada töötajate arvu ja käivet
    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu kohaselt on kinnisvaraettevõtete ootused tänavusele aastale positiivsed ning enamus ettevõtteid ootab elamispindade tehingute ja hindade kasvu.
  • 2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    • Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
    • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
    • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
    • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

    Ettevõtete võlg vähenes 2017. aastal ligikaudu 1%. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

    Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute kasvu. Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

    Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKT suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKT kiirele kasvule. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKT-st.

    Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

  • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis märtsis aastaga 2,9 protsenti
    Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõusis 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,9 protsenti.
  • Ehitushinnad kallinesid esimeses kvartalis aastaga 1,8 protsenti
    Ehitushinnaindeksi tõusis 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 0,2 protsenti ja võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga 1,8 protsenti.
  • Uuring: välisinvestorid on Läti maksureformi suhtes kriitilised
    Välisinvestorid on üldiselt rahul Läti ärioludega, kuid mitmetes valdkondades on antud võrreldes eelneva aastaga madalamaid hinnanguid ning eelkõige on kriitikat pälvinud maksureform, selgub Saksa-Balti kaubanduskoja iga-aastasest uuringust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes