Esmaspäev, 12 Veebruar 2018 12:05

Ekspordikasvule vaatamata ei ole Eesti suutnud oma turuosa kasvatada

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tõnu Mertsina, peaökonomist
Tõnu Mertsina, peaökonomist Swedbank

Möödunud aastal suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 7% ehk 630 miljoni euro võrra. Sellele aitas kaasa nii välisnõudluse kui ka ekspordihindade tugev kasv. Kui kõrvaldada ekspordihindade kasv, suurenes eksport vaid 2%. Selle põhjuseks oli peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma mobiilsideseadmeteta kasvas Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 13%, püsivhindades aga 9%. Tegemist oli 2016. aastaga võrreldes kasvu tugeva kiirenemisega.

Ekspordikasv oli nii kaupade kui ka riikide järgi üsna kitsapõhjaline

Ekspordikasv oli nii kaupade kui ka riikide järgi üsna kitsapõhjaline. Kõige suurema kasvuga õlide ja puittoodete ekspordikäive moodustas Eesti päritolu kaupade koguekspordist kaks kolmandikku. Ekspordikasv oli kitsapõhjaline ka riikide järgi – kõige suurema kasvuga Saksamaa, Soome ja Hollandi suunaline väljavedu moodustas samuti ligikaudu kaks kolmandikku koguekspordist.

Eestist eksporditud kaupade turuosa on Euroopa Liidu turul vähenenud

Esialgsetel andmetel paigutus Eesti koguekspordi kasv möödunud aastal EL-i teiste riikidega võrreldes tagumisse kolmandikku. Kiireima kasvuga oli kaupade eksport Leedus ja Soomes. Eesti päritoluga kaupu veetakse kõige enam Soome, Rootsi, Saksamaale ja Lätti – need riigid moodustavad ligikaudu poole kogu kaupade ekspordist (vastavalt 18, 17, 8 ja 7%). Soomes, Rootsis ja Lätis Eesti kaupade turuosa möödunud aastal vähenes, Saksamaal aga veidi kasvas. Rootsis aitas Eesti turuosa vähendamisele kaasa mobiilsideseadmete, Lätis aga elektri ekspordi langus. Samuti on veidi vähenenud Eesti kaupade turuosa kogu EL-i turul.

Eesti eksportivate ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime EL-i turul viimase aasta jooksul halvenenud, kuid EL-ist väljaspool on see paranenud. Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on küll stabiliseerunud, kuid see on jätkuvalt nende käibe suhtes väga kõrge. Tootlikkuse kasv on küll paranenud ja selle vahe palgakasvuga on sulgunud, kuid see on ainult aeglustanud ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langust meie kaubanduspartnerite suhtes.

Välisnõudlus pakub meie ettevõtetele sel aastal jätkuvalt häid ekspordivõimalusi

Ettevõtete hinnangul on nõudlus nende jaoks üha väiksem tootmist piirav tegur ning ekspordivõimalusi nähakse üha parematena. Samuti on jätkanud tõusu eksporditellimused. Euroala (kuhu läheb ligikaudu pool meie kaupade ekspordist) ostujuhtide hindeks (PMI) tõusis jaanuaris viimase 12 aasta kõrgeimale tasemele, mis näitab muu hulgas ka seda, et välisnõudlus on jätkuvalt tugev. Eesti kaubanduspartnerite impordinõudluse kasv peaks sel aastal küll veidi aeglustuma, kuid see pakub meie ettevõttele jätkuvalt häid ekspordivõimalusi.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • SKT kui liikuv märklaud
    SKT kui liikuv märklaud SKT parandustel on riigiti erinev mõju
  • Oodates majanduskriisi
    Oodates majanduskriisi Lõppevat nädalat jäävad saatma suurem hinnakorrektuur maailma aktsiabörsidel ja IMF-i kärbitud majanduskasvuprognoos. Need sündmused lisavad ainult hoogu viimsepäevakuulutajatele, kes aina valjemal häälel järgmist majanduskriisi lubavad. Välismaistes  majanduslehtedes ilmub artikleid uue kriisi ajastuse ja eeldatavate põhjuste kohta järjepanu. Kodumaal tekitab majanduselu jälgivates inimestest kõhedat déjà-vu tunnet täispööretel ehitussektor ja tööturg, kus palgakasv ootab ka kõige kesisemate oskustega töötajat. Kui kõhutunde vastu vaielda on raske, siis statistikat vaadates ei saa me vähemalt Eestis eelmise majandusbuumiga võrreldavast ajast siiski rääkida.
  • Maksebilansi jooksevkonto oli augustis 43 miljoni euroga ülejäägis
    Eesti Panga kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto tänavu augustis 43 miljoni euroga plussis.
  • Brexiti-kõnelustel ei jõutud Põhja-Iirimaa osas kokkuleppele
    Suurbritannia ja Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkijad ei jõudnud 14. oktoobril peetud kõnelustel kokkuleppele kaubandusreeglites Põhja-Iirimaa jaoks, teatas EL-i pealäbirääkija Michel Barnier.
  • Olympicu aktsiad kätte saanud Odyssey teatas Olympicu ühendamisest
    12. oktoobril kõik Olympicu aktsiad kätte saanud Odyssey Europe otsustas Olympicu endaga ühendada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes