"Tallinna LNG terminal on Euroopa Liidu prioriteetsete ning toetuskõlbulike projektide seas. Investeeringu summa sõltub Muuga sadamasse kavandatava terminali suurusest, regionaalse terminali eeldatav maksumus on ligikaudu 250 miljonit eurot," ütles Vopak E.O.S.-i kommunikatsioonijuht Olga Van Kampen BNS-ile.
Ta lisas, et väiksema punkerdamise ning paakautode laadimiseks mõeldud terminali, mis oleks ühtlasi regionaalse terminali esimene etapp, maksumus oleks ligikaudu 50 miljonit eurot. Varem on firma öelnud, et sooviks esimese etapi käivitada 2017. aastal ning laiendada see regionaalseks terminaliks aastaks 2019.
Tallinna LNG terminali projekt kuulub 2015 a. uuendatud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (PCI) Balti gaasiturugde ühendamise (BEMIP Gas) tegevuskava prioriteetide nimekirja. Muuga projekt on esitatud alternatiivina Alexela sarnasele projektile. PCI dokumendis märgib Euroopa Komisjon, et prioriteetne on välja arendada üks neist terminalidest – kas Alexela oma Paldiskis või Vopaki oma Muugal.
Alexela ettevõte Balti Gaas esitas mullu oktoobris enda Paldiski LNG-terminali projekti rahastamiseks taotluse Euroopa Ühendamise Rahastule (CEF), soovides saada finantseeringut 344 miljonit eurot; vastust ootab Alexela mõne kuu jooksul pärast taotlusvooru sulgemist tänavu novembrikuus, ütles kontserni kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste BNS-ile.
Vopak enda Muuga projektile siis taotlust ei esitanud, ent ei välistanud, et võib seda teha tulevikus. "Ükskõik millise terminali puhul sõltub selle täpne konfiguratsioon asjaolust, millises mahus Euroopa Liit Balticconnectori projekti kaasfinantseerib," ütles firma juht Arnout Lugtmeijer mullu oktoobris ja märkis, et alles siis saab hakata tegelema Muuga jaama tehnilise konfiguratsiooniga.
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsidki tänavu juuli keskpaigas heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku jaotada Euroopa ühendamise rahastust (CEF) Eestile ja Soomele gaasiühenduse Balticconnector rajamiseks 187,5 miljonit eurot.
