tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Kolmapäev, 06 Detsember 2017 16:52

Alkoholiaktsiisi tõusu langetamine ei lahenda piirkaubanduse probleemi

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kaubandus-tööstuskoda teatas riigikogule, et maksutulude olulise vähenemise ning eksportivate sektorite konkurentsivõime halvendamise vältimiseks oleks vaja jätta planeeritud 2018. aasta aktsiisitõusud täielikult ära.
Kaubandus-tööstuskoda teatas riigikogule, et maksutulude olulise vähenemise ning eksportivate sektorite konkurentsivõime halvendamise vältimiseks oleks vaja jätta planeeritud 2018. aasta aktsiisitõusud täielikult ära. pixabay.com
Kaubanduskoda tunnustab valitsuskabineti otsust alandada õlle, siidri ja kange alkoholi veebruarikuist aktsiisitõusu poole väiksemaks ning peab seda sammuks õiges suunas. Samas ei vähene selle otsuse tulemusel alkoholi hinnavahe naaberriikidega olulisel määral ning seega ka mõju piirikaubanduse vähendamisele on olematu. Koda tegi riigikogule ettepaneku aktsiisitõus täies ulatuses ära jätta.

Kaubanduskoda ja teised erialaliidud on korduvalt pöördunud nii valitsuse kui riigikogu poole väljendamaks muret aktsiispoliitikaga kaasneva osas. 2017. aasta oktoobris avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut uuringu „Trendid alkoholiturul seoses aktsiisimaksude tõusuga“, millest joonistusid välja mitmed järeldused:

  • Eesti senine agressiivne aktsiisipoliitika mõjutab otseselt toodete hinnavahet naaberriikidega. Kange alkohol on käesoleval ajal Eestis ligi 2 korda kallim ning õllekohver 2,5 korda kallim kui Läti piiriäärsetes poodides.
  • Vaatamata aktsiisitõusudele on aktsiisilaekumised riigieelarvesse absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel, EKI hinnangul laekub 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu kui laekus 2016. aastal.
  • EKI prognoosib, et Eesti riigieelarvesse laekub aktsiise 2018. aastal ligi 80 miljonit eurot vähem kui Rahandusministeerium riigieelarves planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev.

Kuigi valitsuse otsus 2018. aasta veebruarikuist aktsiistõusu alandada on positiivne, siis ei avalda see positiivset mõju Eesti lõunapiiril üha kasvavale piirikaubandusele, vaid toob enesega kaasa ka muutused põhjapiiril. Aktsiiside vahe vähenemine ja sellest tingitud õllehindade vahe vähenemine Soomega võrdluses on ületamas kriitilist piiri, mis on põhjustamas alkohoolsete toodete ekspordi järsu pidurdumise Soome suunal.

Lisaks pole kõrgemad aktsiisimäärad avaldanud märgatavat mõju alkoholi tarbimise vähenemisele – Eestist ostetud kogused on küll vähenenud, kuid lõunapiirilt ostetud kogused on kasvanud.

Sellest tulenevalt rõhutas kaubandus-tööstuskoda riigikogule, et selleks et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse-, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, oleks vaja jätta planeeritud 2018. aasta aktsiisitõusud täielikult ära.

Lisaks tegi koda ettepaneku, et enne järgmise riigieelarve strateegia koostamist võiks riigikogu rahanduskomisjoni eestvõttel moodustada töörühma rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti, konjunktuuriinstituudi ning alkoholitootjate esindajatest, kelle ülesandeks võiks olla piirikaubanduse mõju põhjalik analüüsimine järgmise koostatava riigieelarve strateegia valguses – selleks, et saaks langetada kaalutletud otsused edasise aktsiisipoliitika kujundamisel.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal