Neljapäev, 19 Juuli 2018 09:54

Alkoholitootjad: kange alkoholi maksukahju ulatus 20 miljonini

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu andmetel müüsid Läti piiripoed 2018. aasta esimese kuue kuuga 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis tähendab liidu hinnangul enam kui 20,1 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile.
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu andmetel müüsid Läti piiripoed 2018. aasta esimese kuue kuuga 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis tähendab liidu hinnangul enam kui 20,1 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile. pixabay.com
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) andmetel müüsid Läti piiripoed 2018. aasta esimese kuue kuuga 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis tähendab liidu hinnangul enam kui 20,1 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile.

Kui 2018. aasta esimese poolaastaga müüdi Läti piiril 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, siis mullu oli see number 1,4 miljonit liitrit ja 2016. aastal vaid 270 000 liitrit. Aktsiisi- ja käibemaksu poolaasta kahju kasvas 2016. aasta 3 miljonilt eurolt mullu 16,8 miljonini ja tänavu ületas juba 20 miljoni euro piiri, teatas liit.

ATML-i tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul ei ole lõunapiiri alkoholikaubanduse tingitud rahaline kahju olnud kunagi varem nii suur ning kahju võimendab ka langustrendis olev alkoholimüük põhjapiiril. "Rahaliselt rünnatakse majanduskasvu ja riigikassat kolmest suunast: väheneb Eesti müük põhjasuunal, Eesti arvelt kasvab piiriülene müük lõunasuunal ja kannatab kogu müügiga seda ettevõtlusahel jaekaubandusest hotellideni, rääkimata tootjatest," ütles Kutberg.

"Piirikaubandus lõunapiiril kasvab ja selle kümnetesse miljonitesse ulatuva tulu saab omale Läti riik. Turistidele suunatud müük põhjapiiril kahaneb püsivalt, mis vähendab samuti oluliselt riigi maksutulu. Kahe piiri vahele jäävate Eesti alkoholiettevõtjate ehk peamiselt ATML-i liikmete müügikäive on püsivas languses, mis paneb ettevõtjad suure surve alla. See ei vähenda ainult maksutulu, vaid seab ohtu nii ettevõtete kestlikkuse kui töökohad," sõnas Kutberg.

Piiritusetootja Estonian Spiriti ning Moe peenviinavabriku juht Sven Ivanov märkis, et Eesti kvaliteetjooke tootvad destilleerijad on sattunud väga raskesse seisu. "Uute toodete turuletoomine on paljude väiksemate tootjate jaoks äärmiselt raske. Müük väheneb, sellest põhjustatuna väheneb ka tootmine, mis omakorda tõstab ühe pudeli hinda,“ märkis Ivanov.

"Kange alkoholi müügimahud kukkusid tänavu esimese poole aastaga kaks korda rohkem kui mullu sama perioodiga. Lõunapiirilt on tagasi võetud kõigest veerand. Seega on kaotus suur," lisas ta.

ATML prognoosib seejuures, et aasta lõpuks müüakse Läti piiril 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi ehk 23 protsenti rohkem kui mullu.

Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liitu, mis esindab suuremaid alkoholi tootjaid ja maaletoojaid Eestis, kuuluvad Altia, Liviko, Pernod Ricard, Prike, Remedia, Tridens, Amber Distribution, Coca Cola HBC, Estonian Spirit, Avallone, Dunker, Brown-Forman ja MOE.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

    Vastab Ain Ulmre, maksu- ja tolliamet:

    Käibemaksuseaduse § 33 lõike 2 kohaselt tuleks pöörduda maksuhalduri poole sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatava maksustatava käibe ja kogukäibe suhte määramiseks ainult juhul, kui kogu maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, mitte juhul, kui ettevõte on olnud käibemaksukohustuslane alla ühe kalendriaasta, kuid ettevõtlus on tegelikult kestnud kauem.

    Praegu on ettevõte küll käibemaksukohustuslane esimest kalendriaastat, kuid tema ettevõtlus on kestnud kauem. Niisugusel juhul saab kalendriaasta jooksul kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamisel sellist maksustatava käibe ja kogukäibe suhet, mis on määratud eelmise kalendriaasta käibe põhjal – hoolimata sellest, et eelmisel kalendriaastal ei olnud ettevõttel veel käibemaksukohustuslase numbrit.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes