tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 19 Juuli 2018 09:54

Alkoholitootjad: kange alkoholi maksukahju ulatus 20 miljonini

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu andmetel müüsid Läti piiripoed 2018. aasta esimese kuue kuuga 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis tähendab liidu hinnangul enam kui 20,1 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile.
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu andmetel müüsid Läti piiripoed 2018. aasta esimese kuue kuuga 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis tähendab liidu hinnangul enam kui 20,1 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile. pixabay.com
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) andmetel müüsid Läti piiripoed 2018. aasta esimese kuue kuuga 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis tähendab liidu hinnangul enam kui 20,1 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile.

Kui 2018. aasta esimese poolaastaga müüdi Läti piiril 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, siis mullu oli see number 1,4 miljonit liitrit ja 2016. aastal vaid 270 000 liitrit. Aktsiisi- ja käibemaksu poolaasta kahju kasvas 2016. aasta 3 miljonilt eurolt mullu 16,8 miljonini ja tänavu ületas juba 20 miljoni euro piiri, teatas liit.

ATML-i tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul ei ole lõunapiiri alkoholikaubanduse tingitud rahaline kahju olnud kunagi varem nii suur ning kahju võimendab ka langustrendis olev alkoholimüük põhjapiiril. "Rahaliselt rünnatakse majanduskasvu ja riigikassat kolmest suunast: väheneb Eesti müük põhjasuunal, Eesti arvelt kasvab piiriülene müük lõunasuunal ja kannatab kogu müügiga seda ettevõtlusahel jaekaubandusest hotellideni, rääkimata tootjatest," ütles Kutberg.

"Piirikaubandus lõunapiiril kasvab ja selle kümnetesse miljonitesse ulatuva tulu saab omale Läti riik. Turistidele suunatud müük põhjapiiril kahaneb püsivalt, mis vähendab samuti oluliselt riigi maksutulu. Kahe piiri vahele jäävate Eesti alkoholiettevõtjate ehk peamiselt ATML-i liikmete müügikäive on püsivas languses, mis paneb ettevõtjad suure surve alla. See ei vähenda ainult maksutulu, vaid seab ohtu nii ettevõtete kestlikkuse kui töökohad," sõnas Kutberg.

Piiritusetootja Estonian Spiriti ning Moe peenviinavabriku juht Sven Ivanov märkis, et Eesti kvaliteetjooke tootvad destilleerijad on sattunud väga raskesse seisu. "Uute toodete turuletoomine on paljude väiksemate tootjate jaoks äärmiselt raske. Müük väheneb, sellest põhjustatuna väheneb ka tootmine, mis omakorda tõstab ühe pudeli hinda,“ märkis Ivanov.

"Kange alkoholi müügimahud kukkusid tänavu esimese poole aastaga kaks korda rohkem kui mullu sama perioodiga. Lõunapiirilt on tagasi võetud kõigest veerand. Seega on kaotus suur," lisas ta.

ATML prognoosib seejuures, et aasta lõpuks müüakse Läti piiril 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi ehk 23 protsenti rohkem kui mullu.

Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liitu, mis esindab suuremaid alkoholi tootjaid ja maaletoojaid Eestis, kuuluvad Altia, Liviko, Pernod Ricard, Prike, Remedia, Tridens, Amber Distribution, Coca Cola HBC, Estonian Spirit, Avallone, Dunker, Brown-Forman ja MOE.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal