Esmaspäev, 16 Juuli 2018 11:05

Audiitorteenuste profiil muutunud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Märt-Martin Arengu, president
Märt-Martin Arengu, president Audiitorkogu
30. juunil lõppes järjekordne raamatupidamise aastaaruannete esitamise tähtaeg, ühes sellega ka paljude audiitorite tööaasta kõrghetk. Lausa 47% kõigist aasta jooksul antavatest audiitori aruannetest esitati juunis.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis korduvalt muudetud audiitortegevuse reegleid ja piirmäärasid. Mõnele otsusele on eelnenud pikem eeltöö ja põhjalik analüüs (nagu näiteks innovaatiline otsus ülevaatuse töövõtu sisseseadmiseks), mõne teise puhul on seda aga väheseks jäänud (näiteks hiljutine aktsiaseltside üldise auditeerimispõhimõtte lõhkumine). Auditeeritud või ülevaatuse läbinud aruannete koondnumbreid analüüsides on märgata mitut oodatud trendi.

Võrreldes perioodidel 2016-2017 ja 2017-2018 (mõlemad juulist juunini) esitatud audiitori poolt kontrollitud raamatupidamise aastaaruannete koondnumbreid, avaldus alles viimasel perioodil täies mahus viimatise auditeerimise piirmäärade tõstmise mõju. Nimelt hakkasid ettevõtetele, mille majandusaasta oli jaanuar-detsember 2016, kehtima kõrgemad auditeerimise piirmäärad.

Audiitorkontrolli läbisid perioodil 2016-2017 kokku 9954 ettevõtet, perioodil 2017-2018 aga 8634 ettevõtet. See tähendab 13-protsendilist vähenemist kontrollitud ettevõtete üldarvus. Küll aga hõlmab varasem võrdlusperiood veel selliste aruannete esitamise aega, mil kehtisid vanad auditeerimise piirmäärad. Seega piirmäärade tõusust tulenev kontrollitud ettevõtete üldarvu kahanemise leidmiseks võrdleme mõlemast aastast perioodi jaanuarist-juunini ja tulemuseks saame 9%. Ülejäänud 4% on osaliselt põhjendatud väikeste aktsiaseltside vabastamisega igasugusest avalikust kontrollist, samuti piirmäärade tõstmisele teatud viitega reageerimisega (näiteks pikemaajalise lepingu olemasolul).

Eestis on sõltuvalt ettevõtte suurusest kohustuslik üks kahest kontrollitüübist: audit või ülevaatus.  Võib oodatult tõdeda, et kahanemine on tingitud just vähemate ettevõtete auditeerimisest, samas kui ülevaatuse läbivad varasemast enamad ettevõtted. Perioodil 2017-2018 kahanes selliste ettevõtete arv, mille raamatupidamise aastaaruannet auditeeriti, 21% võrra, samal ajal kui ülevaatuse läbinud ettevõtete arv suurenes 4%. Tegu on piirmäärade tõstmisel soovitud efektiga – säilitada kontrollinõue vähegi suurema tegevusulatusega ettevõtetes, kuid vähendada kontrolli kui sellise ulatust (ülevaatuse protseduurid on piiratumad ning annavad vähem kindlust võrreldes auditi protseduuridega).

Meie audiitorteenuste turgu mõjutavad seadusemuudatused ei ole ainulaadsed, ka naaberriikides on muutusi toimunud ja ka edaspidi toimumas. Näiteks kui kümmekond aastat tagasi muudeti Rootsis väikeste osaühingute auditeerimine vabatahtlikuks, on nüüd märgatud selle sammu majanduslikku kahju ning tehtud ettepanekuid vastava nõude taastamiseks. Usutavasti on ka Eestis peatselt käes aeg vaadata tagasi, hinnata ümbruskonna riikide (konkureerivate majanduskeskkondade) otsuseid ning mõtelda, mis on Eesti ettevõtjate, riigi ja majanduskasvu pikaaegse edu õiged lähtekohad.

Audiitorite endi tegevuspõld on loomulikult laiem kui pelgalt raamatupidamise aastaaruannete kontroll. Täpsemaid kokkuvõtteid selles osas saab teha andmete selgudes augustis, ent eelduslikult peegeldub sealgi globaalne trend: auditeerimise osakaal kõigi osutatud teenuste hulgas väheneb, aina suuremat tähtsust omandavad eritööd, erikontrollid ja nõustamine.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

    Vastab Ain Ulmre, maksu- ja tolliamet:

    Käibemaksuseaduse § 33 lõike 2 kohaselt tuleks pöörduda maksuhalduri poole sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatava maksustatava käibe ja kogukäibe suhte määramiseks ainult juhul, kui kogu maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, mitte juhul, kui ettevõte on olnud käibemaksukohustuslane alla ühe kalendriaasta, kuid ettevõtlus on tegelikult kestnud kauem.

    Praegu on ettevõte küll käibemaksukohustuslane esimest kalendriaastat, kuid tema ettevõtlus on kestnud kauem. Niisugusel juhul saab kalendriaasta jooksul kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamisel sellist maksustatava käibe ja kogukäibe suhet, mis on määratud eelmise kalendriaasta käibe põhjal – hoolimata sellest, et eelmisel kalendriaastal ei olnud ettevõttel veel käibemaksukohustuslase numbrit.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes