"Mootorsõidukite registreerimise tasu tuleb kõikidele sõidukitele, välja arvatud üle 3500-kilogrammise massiga veokid, bussid ja traktorid," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov pressibriifingul.
Seda hakkab riik arvestama riigilõivu diferentseerides ning see puudutab kõiki sõidukite registreerimisi ja omanikuvahetusi. Uue võimuliidu algsete plaanidega võrreldes on baas laiem, ent seeläbi ka määrad madalamad, rääkis Jegorov.
Kui autod viiakse mõnda teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, siis võib Eesti olla osaliselt kohustatud tagastama süsinikdioksiidi eest makstud kõrgemat komponenti. Samuti saab lõivu tagasi taotleda sõiduki lammutamisel.
"Üks põhjuseid muudatuste tegemiseks on asjaolu, et EL-i eesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitmed tasemel 95 grammi kilomeetri kohta, samas kui Eestis on keskmine tase 174 grammi kilomeetrist," rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.
"CO2 põhjal maksustamise probleem on osaliselt see, et osal autodel see näitaja passis puudub. Kui näitaja puudub, maksustatakse kilovatipõhiselt. See on olemas ligikaudu pooltel, nii et pooltel lähtub see CO2-st ja pooltel kilovattidest," sõnas Kirsipuu.
"Järelturutehinguid on aastas ligikaudu 121 000 ning tüüpiline registrist kustutamise vanus on ligikaudu 20 aastat. Praegu tehakse kõige rohkem järelturutehinguid peamiselt 2007. ja 2008. aasta väljalaskega sõidukitega," lisas ta.
