Kolmapäev, 14 Märts 2018 10:30

Dividendide liikumine kontsernis

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Toomas Villems, vandeaudiitor
Toomas Villems, vandeaudiitor Villems & Partnerid

Tütarettevõttel ja emaettevõttel on sama majandusaasta. Kuna sellise süsteemiga tütarettevõtte dividende emaettevõttele makstes seisab raha emaettevõttes peaaegu aasta, enne kui raha konkreetsele omanikule jõuab, siis on meile soovitatud muuta emaettevõtte majandusaasta.

Näiteks ema majandusaasta algab 01.07 ja tütarettevõttel jääb majandusaastaks kalendriaasta. Sel moel jõuab tütarettevõte aruande esitada ja dividendid välja kuulutada, mis jäävad emaettevõtte selleks hetkeks lõppeva majandusaasta tuludesse. Kuna tegu on konsolideeritud aruandlusega, kas siis peaks tütarettevõte koostama majandusaasta lisaaruande emaettevõttega sama perioodi kohta? Et aruanded rida-realt kokku liita ja omavahelised tehingud elimineerida, ei näe me teist võimalust.

Kas see tähendaks tütarettevõttele kahte majandusaasta aruannet? Üks, mis esitatakse äriregistrile, ja teine, mis esitatakse emaettevõttele konsolideerimiseks?

Vastab vandeaudiitor Toomas Villems: Ma ei ole sellega hästi nõus, et kui ema- ja tütarettevõtte majandusaastad kattuvad, siis tütarettevõtte poolt emaettevõttele makstavad dividendid emaettevõttes aasta aega „jõude“ seisma peavad, liiatigi kui emaettevõte koostab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

Nimelt on äriseadustiku §-s 335 kirjas, et emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Isegi kui konsolideeritud aruande koostamise kohustust pole ja selle koostamist vabatahtlikult vajalikuks ei peeta, saab emaettevõte tütarettevõtja välja kuulutatud dividendid oma omanikele edasi maksta identse aruandeperioodiga aastaaruande alusel, kui ta kajastab tütarettevõtte soetusmaksumuse meetodi asemel kapitaliosaluse meetodil.

Täismahus artiklit saate lugeda veebiajakirja Raamatupidamisuudised Pluss äsja ilmunud, selle aasta esimesest numbrist SIIT.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?
  • Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud
    Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud Ettevõte on mittetulundusühingust spordiklubi (kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja) sponsor ja soovib suurendada oma toetuse panust, võimaldades ühingul sponsorluse korras kasutada ainult ettevõtte töösõitudeks (maanteeametis) registreeritud sõiduautot ettevõtte töövälisel ajal. Klubi hakkab seda autot kasutama ka ainult oma klubi tegevusteks vajalikel eesmärkidel (klubi töös).

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes