Reede, 10 August 2018 11:53

E-sigarettide müüjad: täitevedelike müük kolib salaturule ja Lätti

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
E-sigarettide müümisega tegelevate Eesti ettevõtete sõnul on tubakavedelikele kehtestatud aktsiis sektoris kaasa toonud ulatusliku salaturu ning seejures on kasvamas ka Läti-suunaline piirikaubandus, kirjutab Postimees.

E-sigaretimüüja Nicorex Baltic OÜ juhi Sven Kotke sõnul on e-sigarettide turumaht Eestis 10 miljonit eurot, millest ligi kolmandiku moodustab salaturg. Kuna järgmise aasta suvest keelatakse Eestis ära maitsetega e-vedelikud, siis hakkavad Kotke hinnangul salaturg ja piirikaubandus veelgi kasvama.

E-sigareti kasutajate huvigrupi NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige Ingmar Kurgi sõnul on Eesti ajal, mil Euroopa Liidus toimub alles e-sigarettide aktsiise puudutav avalik konsultatsioon, kehtestanud e-vedelikele liiga kõrged aktsiisid. "See on tekitanud uue piirikaubanduse artikli ning suurendanud musta turu mahtu," märkis ta. "Kontrollimata toodete suurenenud levik on kindlasti tarbijate tervise vaatevinklist väga halb."

Alates 2018. aasta jaanuarist kehtib Eestis e-sigarettide täitevedelikele ehk tubakavedelikele 0,2-eurone aktsiis ühe milliliitri kohta. Lätis on sama toote aktsiis madalam, 0,01 eurot milliliitri kohta, millele lisandub täiendav 0,005 eurot iga milligrammi nikotiini kohta.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Ratas: piirikaubanduse tõttu jääb saamata aktsiisi 89 miljonit
    Peaminister Jüri Ratas tunnistas 15. oktoobril riigikogu ees parlamendisaadikute küsimustele vastates, et piirikaubandusest jääb tänavu aktsiisi laekumata koos käibemaksuga 89 miljonit eurot.
  • Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine
    Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine Plokiahela tehnoloogial põhinevaid instrumente (sh krüptovääringut) on viimastel aastatel meedias üpris laialdaselt kajastatud. Plokiahela tehnoloogial põhinevad instrumendid (edaspidi PTP-instrumendid) on võtnud kasutusse ka Eesti ettevõtjad. Samal  ajal ei ole PTP-instrumentide üle arvepidamise ega nende aruandluses kajastamise reeglid tänaseks välja kujunenud. Seetõttu on Raamatupidamise Toimkond andnud suunised PTP-instrumentide kajastamise parima praktika kujunemiseks Eesti Finantsaruandluse Standardi kohaselt koostatavates aruannetes. Esitame need teemast huvitatutele meeldetuletuseks.
  • Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav
    Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus riigikogus maksuteemaline arutelu "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus". Peale Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani tegid ettekanded ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
  • Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti
    Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes