Reede, 23 Veebruar 2018 12:45

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Mari Tamm, ökonomist
Mari Tamm, ökonomist Eesti Pank
  • Ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene jaanuaris 11% suuremas summas kui aasta tagasi
  • Majapidamiste laenunõudlus püsis suur
  • Majapidamiste autoliisingu kasvu suurendab veelgi maksumuudatuste mõju
  • Lisaks hoogsale laenamisele suurenesid ka pangahoiused aastaga ligi 10%

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisingufirmadelt 2018. aasta jaanuaris sarnaselt eelmise aasta lõpuga küllaltki aktiivselt. Ettevõtete põhivarainvesteeringud on suurenenud ja see väljendub ka laenuaktiivsuse tõusus. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti kuu jooksul 198 miljoni euro väärtuses, mis on 11% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Peaaegu kõikide tegevusalade ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene aastatagusest rohkem. Ettevõtete laenuportfelli jääk aastate võrdluses aga endiselt kahanes, kuna sügisel suunas üks pank  osa laenudest välismaise emapanga portfelli. Selle mõju arvestamata oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga 6–7%.

Ka majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur. Uusi eluasemelaenusid võeti kokku 93 miljoni euro väärtuses ehk 17% suuremas summas kui samal ajal aasta tagasi. Portfell kasvas aastaga 6,7%. Iseäranis tempokalt sõlmiti uusi autoliisingulepinguid, jaanuaris 57% suuremas summas kui aasta tagasi. Autoliisingute portfell kasvas aasta võrdluses 17%. Majapidamiste autoliisingut on viimastel kuudel lisaks sissetulekute kiirele kasvule mõjutanud ka 2018. aasta algusest kehtima hakanud muutus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mille mõjul on ettevõtete sõiduautosid ja nende liisingulepinguid hakatud eraisikute nimele ümber vormistama. Arveldus- ja krediitkaardilaene võeti pisut suuremas mahus kui aasta tagasi ning nende laenude jääk suurenes aasta võrdluses 2,2%.

Uute laenude keskmised intressimäärad jaanuaris pisut tõusid. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär eelmise aasta viimasel kvartalil langes, kuid kerkis jaanuaris taas 2,4%-ni, mis on enam-vähem sama tase mis eelmise aasta keskel. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis jaanuaris 2,7%-ni. Keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad. Pankadevahelise tugeva konkurentsi tõttu on viimastel aastatel langenud suurettevõtete laenude intressimarginaalid, mis mõjutavad periooditi märgatavalt ka keskmise intressimarginaali kujunemist. Ettevõtete intressimarginaalide üldist langust aga samas täheldada ei saa.

Ettevõtete ja majapidamiste hoogsa laenamise juures on finantspuhvrid jätkuvalt suurenenud. Ettevõtete hoiused Eestis tegutsevates pankades jaanuaris küll pisut vähenesid, 6 miljardi euroni, kuid aasta võrdluses on need suurenenud tempokalt, ligi 10%. Majapidamiste pangahoiuste kasvu mõjutab sissetulekute suhteliselt kiire kasv. Majapidamiste hoiused suurenesid jaanuaris aasta võrdluses 9,7 protsenit, 6,9 miljardi euroni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?
  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes