Reede, 23 Veebruar 2018 12:45

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Mari Tamm, ökonomist
Mari Tamm, ökonomist Eesti Pank
  • Ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene jaanuaris 11% suuremas summas kui aasta tagasi
  • Majapidamiste laenunõudlus püsis suur
  • Majapidamiste autoliisingu kasvu suurendab veelgi maksumuudatuste mõju
  • Lisaks hoogsale laenamisele suurenesid ka pangahoiused aastaga ligi 10%

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisingufirmadelt 2018. aasta jaanuaris sarnaselt eelmise aasta lõpuga küllaltki aktiivselt. Ettevõtete põhivarainvesteeringud on suurenenud ja see väljendub ka laenuaktiivsuse tõusus. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti kuu jooksul 198 miljoni euro väärtuses, mis on 11% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Peaaegu kõikide tegevusalade ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene aastatagusest rohkem. Ettevõtete laenuportfelli jääk aastate võrdluses aga endiselt kahanes, kuna sügisel suunas üks pank  osa laenudest välismaise emapanga portfelli. Selle mõju arvestamata oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga 6–7%.

Ka majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur. Uusi eluasemelaenusid võeti kokku 93 miljoni euro väärtuses ehk 17% suuremas summas kui samal ajal aasta tagasi. Portfell kasvas aastaga 6,7%. Iseäranis tempokalt sõlmiti uusi autoliisingulepinguid, jaanuaris 57% suuremas summas kui aasta tagasi. Autoliisingute portfell kasvas aasta võrdluses 17%. Majapidamiste autoliisingut on viimastel kuudel lisaks sissetulekute kiirele kasvule mõjutanud ka 2018. aasta algusest kehtima hakanud muutus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mille mõjul on ettevõtete sõiduautosid ja nende liisingulepinguid hakatud eraisikute nimele ümber vormistama. Arveldus- ja krediitkaardilaene võeti pisut suuremas mahus kui aasta tagasi ning nende laenude jääk suurenes aasta võrdluses 2,2%.

Uute laenude keskmised intressimäärad jaanuaris pisut tõusid. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär eelmise aasta viimasel kvartalil langes, kuid kerkis jaanuaris taas 2,4%-ni, mis on enam-vähem sama tase mis eelmise aasta keskel. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis jaanuaris 2,7%-ni. Keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad. Pankadevahelise tugeva konkurentsi tõttu on viimastel aastatel langenud suurettevõtete laenude intressimarginaalid, mis mõjutavad periooditi märgatavalt ka keskmise intressimarginaali kujunemist. Ettevõtete intressimarginaalide üldist langust aga samas täheldada ei saa.

Ettevõtete ja majapidamiste hoogsa laenamise juures on finantspuhvrid jätkuvalt suurenenud. Ettevõtete hoiused Eestis tegutsevates pankades jaanuaris küll pisut vähenesid, 6 miljardi euroni, kuid aasta võrdluses on need suurenenud tempokalt, ligi 10%. Majapidamiste pangahoiuste kasvu mõjutab sissetulekute suhteliselt kiire kasv. Majapidamiste hoiused suurenesid jaanuaris aasta võrdluses 9,7 protsenit, 6,9 miljardi euroni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes