Reede, 08 Detsember 2017 17:52

Ekspertide hinnangul on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine vajalik samm

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov sõnas, et madalapalgalised on Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus adresseerib seda probleemi.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov sõnas, et madalapalgalised on Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus adresseerib seda probleemi. Postimees
Keskerakonna korraldatud tulumaksureformi konverentsil jäi kõlama mõte, et maksusüsteemil on arenguruumi, kuid miinimumi tõus on madalat ja keskmist palka teenivate inimeste jaoks vajalik samm.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov sõnas, et madalapalgalised on Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus adresseerib seda probleemi. Samuti tõi asekantsler välja, et kuna maksuvaba tulu on kasulik neile, kes käivad tööl, annab see positiivse panuse tööjõupuuduse leevendamisse ning parandab riigi konkurentsivõimet. „Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on väga oluline instrument, millega meelitatakse neid, kes veel pole tööjõuturul, tööjõuturule tulema,“ ütles ta.

Jegorovi sõnul on inimeste hirmud uuel aastal jõustuva maksureformi kohta paljuski alusetud. „E-maksuametist saab jälgida oma maksuvaba tulu ja maksuarvestust kas või iga päev,“ ütles ta ning soovitas kartuse korral märkida tulumaksuvabastuseks 500 eurost pigem väiksem summa, et siis tuludeklaratsiooni kaudu saaks kevadel maksuametilt tagastuse.

Aastatulu arvestusel peatudes sõnas Jegorov, et ei mõista, mil moel on võimalik saada järsku ja ootamatult dividenditulu, sest teadmatult aktsiaid üldjuhul ei omata. „Kui inimene on investor ja omab aktsiaid, siis peaks olema teada, millist tulu ta saab. Kui keegi teab, kuidas raha täiesti ootamatult saada, võiks seda ka mulle teada anda,“ naljatas Jegorov.

Lisaks lükkas asekantsler ümber väite, nagu kuuluksid dividendid uuest aastast topeltmaksustamise alla. Ta selgitas, et dividendid lähevad küll aastatuluna arvesse, kuid inimesed, kelle kogutulu kuus koos dividendidega ületab 2100 eurot, ei kuulu uue süsteemi sihtrühma. „Raske on ajaloos meenutada sellist otsust, mis mõjutab positiivselt 600 tuhat inimest ja eriti just madalapalgalisi,“ sõnas Jegorov.

Ametiühingute Keskliidu esimees Peet Peterson sõnas oma ettekandes, et Soome 100. juubeli puhul tuleks küsida, mis on Eestis juhtunud Põhjamaade väärtusega, et kedagi ei jäeta maha ja aidatakse nõrgemaid. „Ka praegu, kui tulumaksuvaba miinimum on 500 euroni tõusmas, küsitakse, et miks me peame maksma rohkem. Miks aitame neid, kes on nõrgemad?“

Peterson tõdes, et sõna võtavad meedias eelkõige need, kes peavad maksma 36 eurot rohkem. „Kui vaatame, et kes võidavad, siis võidavad kõik inimesed, kes teenivad kuni keskmist palka ja rohkemgi ehk kuni 1776 euroni. See katab tööturust ära kolm neljandikku,“ rääkis Peterson. Ta tõi välja, et kindlasti toetavad ka paljud 36 eurot kaotavad inimesed tulumaksureformi, kuid nende häält pole olnud kuulda.

Ametiühingute Keskliidu esimees sõnas, et seni on Eestis soodustatud pidevalt seda, et rikkad saaksid rikkamaks. „Oleme võimsalt soodustanud kapitali kogumist ja pole tähele pannud, et meil on inimesed, keda meil on hädasti vaja ja kelle me oleme ära unustanud,“ leidis Peterson. Ta tõdes, et poliitiline kompromiss nn libiseva süsteemi loomiseks on nii ja naa ning ametiühingud sooviksid astmelist tulumaksu, kuid tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oli kindlasti hädavajalik.

Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg sõnas, et kriitika progresseeruvale tulumaksule kerkis 1950ndatel, sest tulumaksusüsteem läks järjest keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Rääkima hakati ebaõiglusest, maksuvarjamistest ja töömotivatsioonist, mis progresseeruvale tulumaksule omistati. Majandusteadlane rõhutas aga, et 60 aastat vana kriitika ei ole enam ajakohane. „Täna pole argumente, miks meil peaks olema proportsionaalne tulumaksusüsteem,“ ütles Trasberg.

Ta tõi välja, et proportsionaalse süsteemi puhul on tulu kogumine piiratud, puudub majanduse automaatne stabiliseerimise võime ehk süsteem võimendab ülekuumenemist ja majanduskriisi ning selle osaks on mitmed üksteisega vastuolus olevad maksuvabastused. Lisaks ütles Trasberg, et kui me ei maksusta tulusid, tõusevad järelikult näiteks tarbimismaksud ning läbi ei saa viia ka ettevõtete sotsiaalmaksureformi. „Tänane süsteem blokeerib suure paketi võimalikke maksumuudatusi. Süsteem ise takistab reformide läbiviimist,“ rõhutas ta.

Majandusteadlane selgitas, et proportsionaalne tulumaks on muutunud teatud piirkonna maksuks, mis on kasutusel eelkõige endistes Nõukogude Liidu maades ning tänaseks on kadunud selle innovaatiline maine. „Pigem seob proportsionaalne tulumaks meid hoopis madala haldussuutlikkusega. Ma ei näe täna proportsionaalsel tulumaksul ühtegi positiivset aspekti,“ kinnitas ta.

Ettevõtja Indrek Neivelt sõnas tulumaksukonverentsil, et seni on maksustatud tulu, millega pole võimalik ära elada. „See on lubamatu. Maksupoliitika nurgakivi peab olema, et ei maksustata tulu, millega ei ole võimalik ära elada,“ rõhutas Neivelt, kes tõi võrdluse lausa orjapidamisega. Ta sõnas, et tulumaksuvaba miinimum peab kindlasti tõusma, kuid tema oleks enam maksustanud kinnisvaraomanikke ja suurema tulu saajaid.

Neivelti sõnul on müüt, et maksusüsteem peab olema lihtne. „Ta võib olla lihtne, aga kes ütleb, et elu peab lihtne olema. Elu peab olema huvitav ja arendav, mitte lihtne,“ rääkis Neivelt, kelle hinnangul on absurdne väita, et maksusüsteemi ei tohi muuta. „Kui kogu maailm muutub, siis on üks asi, mis ei muutu ja see on Eesti maksusüsteem,“ ironiseeris ettevõtja. Tema sõnul peab maksusüsteem muutustele reageerima ja see, mis oli hea 20 aastat tagasi, ei ole seda enam praegu. „Kõige hullem on see, kui sa mitte midagi ei tee ja ütled, et kõik on väga hästi,“ arvas ta.

Maksudest üldisemalt rääkides leidis Neivelt, et maksustamine peab olema võimalikult palju seotud sellega, kes vastavat teenust tarbib ehk näiteks kütuseaktsiisiga makstakse kinni tee-ehitus. „Tervislikud eluviisid tuleb tuua poodiumile ja alkoholi- või suhkruaktsiis on üks võimalus,“ sõnas ta. Kriitiline oli Neivelt ettevõtjatele suunatud erinevate toetuse osas . Ta leidis, ettevõtja peab ise hakkama saama ning riik maksab liiga palju erinevaid toetusi.

Ettevõtja ja Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu tõdes, et on astmelisele tulumaksule julgenud varasemalt alati vastanduda, kuid tänane kombineeritud vorm on tema arvates aus maksumuudatus, mis kõnetab laiasid masse. „Minust on saanud täna seda usku inimene, et valitud on õige tee,“ sõnas Riisalu.

Probleemiks peab Riisalu aga tööandja kulusid, mille ulatusest töövõtjad hästi aru ei saa, sest Eesti inimene armastab rääkida kättesaadavast rahast. „Inimeste teadvusesse peaks jõudma paremini, milline on tööandja kulu palgas,“ leidis Riisalu, kelle sõnul saaks tõsta palka ja palgavahet Soomega kiirelt vähendada, kuid see tähendaks ka seda, et kõik maksud on töövõtja kanda.

Tööandjate Keskliidu esindaja, ettevõtja Meelis Einstein sõnas, et on õige, et tulumaksuvaba miinimumi tõsteti. Tõus 500 euroni tähendab ka, et palgatõususurve pole enam paljude ettevõtete jaoks nii terav. Samuti läheb osa rahast läheb ettevõtlusesse ja kaubandusse tagasi, seega võidab ka ettevõtlus. Einsteini sõnul on õige, et tulumaksuvaba miinimumi tõsteti, kuid kahtlused tekivad astmetes, keerulises haldamises ja teadmatuses.

Einstein ütles, et üks asi on sotsiaalne õiglus, aga teine on konkurentsivõime. „Kui tahame Soome tasemele jõuda, siis ei õnnestu see nii, et teeme sama asja ja jõuame neile järgi. Kindlustame ka enda konkurentsivõime, et kasv oleks suurem ja jõuaks vähemalt väikeste sammudega neile järgi,“ selgitas tööandjate esindaja.  

Sotsiaalmaksust rääkides sõnas Einstein, et ettevõtjate eelistus on, et see koormus langeks vähemalt osaliselt töövõtjale. Sel juhul on arusaadavam, kui suur on tööjõu maksukoormus.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud
    Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud Ettevõte on mittetulundusühingust spordiklubi (kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja) sponsor ja soovib suurendada oma toetuse panust, võimaldades ühingul sponsorluse korras kasutada ainult ettevõtte töösõitudeks (maanteeametis) registreeritud sõiduautot ettevõtte töövälisel ajal. Klubi hakkab seda autot kasutama ka ainult oma klubi tegevusteks vajalikel eesmärkidel (klubi töös).
  • Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas
    Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas Öelge palun, kus tuleks raamatupidamise aastaaruande omakapitali muutusi kajastavas lisas kajastada jooksva aasta dividendide väljamaksmine, s.t 2018. aasta eest 2018. aastal väljamakstud dividendid?
  • Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused?
    Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused? Kui tööandja lähetab töötaja Soome tööle, kas ta võib siis kulude kokkuhoidmiseks maksta ettevõtte üürilepingu alusel töötaja elamise eest, ilma et sellega kaasneks maksukohustused?
  • Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine
    Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine<em><br /></em> Osakapitali suurendati omandatud ettevõtte osakuga osaku nimiväärtuses 100 eurot. Osaku väärtuseks hinnati osanike otsusega 10 000 eurot. 100 eurot läks osakapitali ja 9900 eurot läks ülekurssi. Küsimus: kas TSD lisas 7 peab deklareerima ainult 100 eurot või 10 000 eurot. Ülekurss tekkis nimiväärtuse ja osanike otsuses hinnatud väärtuse vahena.
  • Kuidas peab Soomes teenust osutav ettevõte kajastama Soomes kinnipeetavat tulumaksu?
    Kuidas peab Soomes teenust osutav ettevõte kajastama Soomes kinnipeetavat tulumaksu? Eesti kapitalil põhinev osaühing (omanik soomlane) esitab teenuse eest arve Soome ettevõttele. Kolm kuud tagasi hakkas Soome firma maksma Eesti ettevõttele arve summast 13% vähem. Väidetavalt on see 13% vahe allika tulumaks. Kuidas peaks nüüd Eesti ettevõte kajastama sellise arve raamatupidamises, kui esitatud müügiarvest jääb laekumata 13%? Arved esitatakse käibemaksumääraga 0% kui Euroopa Liidu teenus. Mõlemad firmad on käibemaksukohustuslased.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes