Teisipäev, 13 Märts 2018 16:03

EL-i rahandusministrid toetasid maksuskeemide kohustuslikku teabevahetust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid 13. märtsil Brüsselis ühehäälselt kokku piiriüleste maksuskeemide osas kohustusliku automaatse teavituskohustuse sisseseadmise. Maksualase teabevahetuse direktiivi vastav täiendus aitab kaasa maksukogumise efektiivsusele ja maksustamise läbipaistvusele.

"Mul on hea meel, et jõudsime täna kokkuleppele. Tööd selle nimel sai tehtud ja enamik Eestile olulisi küsimusi on kokkuleppes arvesse võetud ja seega Eesti täna laual olnud ettepanekut toetas,“ ütles teisipäeval Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel osalenud minister Toomas Tõniste.

Liikmesriigid peavad hakkama piiriüleseid maksuskeeme oma vahendajatelt küsima ja panema need üles kesksesse andmebaasi, kus teiste riikide maksuametid saavad neid vaadata. Teatamiskohustus kehtib selliste maksuskeemide kohta, mis vastavad direktiivis sätestatud tunnustele. „Meile on oluline, et reeglid selle juures oleksid tõhusad ning aitaksid tagada maksusüsteemide kooskõla ning vähendada agressiivset maksuplaneerimist,“ lisas Tõniste.

Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid hommikusöögi raames ka panganduspaketi ettepanekuid, kuid sel teemal kokkuleppeid veel ei sõlmitud.

Euroala rahandusministrid said 12. märtsil eurorühma kohtumisel ülevaate Kreeka abiprogrammi seisust. Kreeka on täitnud kõik vajalikud tingimused, saamaks märtsis programmist neljanda, 5,7 miljardi euro suuruse väljamakse. Kreeka programmi neljanda ülevaatuse tegevustega on eesmärk lõpule jõuda maikuuks.

Ettevalmistuste raames märtsi euroala tippkohtumiseks arutasid rahandusministrid pangandusliidu, Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) arendamise ja fiskaalteemasid.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal