Teisipäev, 13 Märts 2018 16:03

EL-i rahandusministrid toetasid maksuskeemide kohustuslikku teabevahetust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid 13. märtsil Brüsselis ühehäälselt kokku piiriüleste maksuskeemide osas kohustusliku automaatse teavituskohustuse sisseseadmise. Maksualase teabevahetuse direktiivi vastav täiendus aitab kaasa maksukogumise efektiivsusele ja maksustamise läbipaistvusele.

"Mul on hea meel, et jõudsime täna kokkuleppele. Tööd selle nimel sai tehtud ja enamik Eestile olulisi küsimusi on kokkuleppes arvesse võetud ja seega Eesti täna laual olnud ettepanekut toetas,“ ütles teisipäeval Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel osalenud minister Toomas Tõniste.

Liikmesriigid peavad hakkama piiriüleseid maksuskeeme oma vahendajatelt küsima ja panema need üles kesksesse andmebaasi, kus teiste riikide maksuametid saavad neid vaadata. Teatamiskohustus kehtib selliste maksuskeemide kohta, mis vastavad direktiivis sätestatud tunnustele. „Meile on oluline, et reeglid selle juures oleksid tõhusad ning aitaksid tagada maksusüsteemide kooskõla ning vähendada agressiivset maksuplaneerimist,“ lisas Tõniste.

Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid hommikusöögi raames ka panganduspaketi ettepanekuid, kuid sel teemal kokkuleppeid veel ei sõlmitud.

Euroala rahandusministrid said 12. märtsil eurorühma kohtumisel ülevaate Kreeka abiprogrammi seisust. Kreeka on täitnud kõik vajalikud tingimused, saamaks märtsis programmist neljanda, 5,7 miljardi euro suuruse väljamakse. Kreeka programmi neljanda ülevaatuse tegevustega on eesmärk lõpule jõuda maikuuks.

Ettevalmistuste raames märtsi euroala tippkohtumiseks arutasid rahandusministrid pangandusliidu, Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) arendamise ja fiskaalteemasid.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?
  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes