Neljapäev, 19 Oktoober 2017 09:12

Ettevõtlusorganisatsioonid riigikogule: 2018. aasta alkoholiaktsiisi tõusust tuleks loobuda

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid 18. oktoobril riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.
Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid 18. oktoobril riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest. pixabay.com
Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid 18. oktoobril riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.

Eesti- Kaubandus-Tööstuskoda avaldab rahanduskomisjonile saadetud pöördumise täismahus.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on korduvalt pöördunud nii Vabariigi Valitsuse kui riigikogu poole, väljendamaks muret aktsiisipoliitikaga kaasneva osas. Alkoholiaktsiisi agressiivne tõstmine on kaasa toonud võrreldavate kaupade 2−2,5-kordse hinnaerinevuse Eesti ja Läti kauplustes ning massiivse piirikaubanduse lõunapiiril, mis mõjutab otseselt negatiivselt aktsiisi- ja käibemaksulaekumisi riigieelarvesse.

Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, teevad ettevõtlusorganisatsioonid riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.

Viimastel aastatel on riik tõstnud alkoholiaktsiise suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Kange alkoholi aktsiisimäärasid tõstis riik 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 10%, õlle aktsiisimäärad kasvasid 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 87%.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel uuris Eesti Konjunktuuriinstituut piirikaubanduse mõju maksulaekumistele ning nende hinnangul jäävad 2017. aastal alkoholi aktsiisilaekumised tunduvalt alla riigieelarves planeeritule, vaatamata sellele, et rahandusministeerium on aktsiisilaekumise prognoose juba korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks, kui oli varasemalt planeeritud.

Kõnekas on fakt, et vaatamata suurtele aktsiisitõusudele, on käesoleva aasta aktsiisilaekumised absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel ning Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul laekub võrreldes 2016. aastaga 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu.

2018. aasta algusest planeeritav aktsiisitõus toob enesega kaasa lisaks piirikaubanduse tõusule Lätiga ka suure muutuse põhjapiiril. Aktsiiside vahe vähenemine ja sellest tingitud õllehindade vahe vähenemine Soomega võrdluses ületab meie hinnangul esmakordselt kriitilise piiri, mis võib põhjustada sisuliselt piirikaubanduse seiskumise Soome suunal.

Arvestades lõunapiiril kasvavat piirikaubandust ja põhjapiirilt hääbuvat eksporti, prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut, et 2018. aastal laekub Eesti riigieelarvesse alkoholiaktsiise ligi 80 miljonit eurot vähem, kui rahandusministeerium riigieelarve eelnõus planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev.

Lisaks mõjutab alkoholiaktsiisimäära järsk ja kiires tempos tõstmine ka teisi majandusharusid. Põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport mõjutab otseselt nii turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- kui ka tööstussektorit.

Allakirjutanute hinnangul tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks pigem keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Lisaks juhime tähelepanu, et suur hinnavahe Lätiga soodustab edasimüügivõrgustiku laienemist. Illegaalse turu suurenemine võib alkoholi kättesaadavamaks muuta ka alaealistele.

Loodame, et rahanduskomisjonis esindatud erakondadel on vastutustunnet, et meie ettepanekuid kaaluda ning loobuda aktsiisitõusudest, mis mõjutavad negatiivselt nii maksulaekumisi kui Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Pöördumise koostasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal