Neljapäev, 19 Oktoober 2017 09:12

Ettevõtlusorganisatsioonid riigikogule: 2018. aasta alkoholiaktsiisi tõusust tuleks loobuda

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid 18. oktoobril riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.
Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid 18. oktoobril riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest. pixabay.com
Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid 18. oktoobril riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.

Eesti- Kaubandus-Tööstuskoda avaldab rahanduskomisjonile saadetud pöördumise täismahus.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on korduvalt pöördunud nii Vabariigi Valitsuse kui riigikogu poole, väljendamaks muret aktsiisipoliitikaga kaasneva osas. Alkoholiaktsiisi agressiivne tõstmine on kaasa toonud võrreldavate kaupade 2−2,5-kordse hinnaerinevuse Eesti ja Läti kauplustes ning massiivse piirikaubanduse lõunapiiril, mis mõjutab otseselt negatiivselt aktsiisi- ja käibemaksulaekumisi riigieelarvesse.

Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, teevad ettevõtlusorganisatsioonid riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.

Viimastel aastatel on riik tõstnud alkoholiaktsiise suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Kange alkoholi aktsiisimäärasid tõstis riik 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 10%, õlle aktsiisimäärad kasvasid 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 87%.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel uuris Eesti Konjunktuuriinstituut piirikaubanduse mõju maksulaekumistele ning nende hinnangul jäävad 2017. aastal alkoholi aktsiisilaekumised tunduvalt alla riigieelarves planeeritule, vaatamata sellele, et rahandusministeerium on aktsiisilaekumise prognoose juba korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks, kui oli varasemalt planeeritud.

Kõnekas on fakt, et vaatamata suurtele aktsiisitõusudele, on käesoleva aasta aktsiisilaekumised absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel ning Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul laekub võrreldes 2016. aastaga 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu.

2018. aasta algusest planeeritav aktsiisitõus toob enesega kaasa lisaks piirikaubanduse tõusule Lätiga ka suure muutuse põhjapiiril. Aktsiiside vahe vähenemine ja sellest tingitud õllehindade vahe vähenemine Soomega võrdluses ületab meie hinnangul esmakordselt kriitilise piiri, mis võib põhjustada sisuliselt piirikaubanduse seiskumise Soome suunal.

Arvestades lõunapiiril kasvavat piirikaubandust ja põhjapiirilt hääbuvat eksporti, prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut, et 2018. aastal laekub Eesti riigieelarvesse alkoholiaktsiise ligi 80 miljonit eurot vähem, kui rahandusministeerium riigieelarve eelnõus planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev.

Lisaks mõjutab alkoholiaktsiisimäära järsk ja kiires tempos tõstmine ka teisi majandusharusid. Põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport mõjutab otseselt nii turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- kui ka tööstussektorit.

Allakirjutanute hinnangul tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks pigem keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Lisaks juhime tähelepanu, et suur hinnavahe Lätiga soodustab edasimüügivõrgustiku laienemist. Illegaalse turu suurenemine võib alkoholi kättesaadavamaks muuta ka alaealistele.

Loodame, et rahanduskomisjonis esindatud erakondadel on vastutustunnet, et meie ettepanekuid kaaluda ning loobuda aktsiisitõusudest, mis mõjutavad negatiivselt nii maksulaekumisi kui Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Pöördumise koostasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?
  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes