Teisipäev, 23 Jaanuar 2018 10:40

Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamise muudatused 2018. aastal

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

1. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatused muudavad ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksustamist. Muudatuste eesmärk on soodustada FIE-na tegutsemist, luues FIE-le äriühinguga sarnase maksuõigusliku keskkonna. Maksu- ja tolliamet selgitab, mis tingimustel ei maksutata FIE välisriigis teenitud tulu, missugused kulud võib FIE sellest aastast alates oma kuludena kajastada ja missugused on kulud, mida ei saa ettevõtlustulust maha arvata.

FIE välisriigis teenitud ettevõtlustulu ei maksustata Eestis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:

  • ettevõtlustulu on teenitud FIE välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu,
  • välisriigis on saadud tulu maksustatud ja see on dokumentaalselt tõendatud ning
  • tõendil on näidatud tasutud tulumaksu summa.

Tingimustele vastav tulu ja tulumaks deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 8.8 „Tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata".

FIE võib alates 2018. aastast oma kuludena kajastada ka:

  • reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, mille väärtus ilma käibemaksuta ei ületa 10 eurot;
  • FIE enda tervise edendamiseks tehtud kulu 100 eurot kvartalis tulumaksuseaduse § 48 lg 55 tingimustel ehk teisisõnu samadel tingimustel mis äriühing (nt spordiürituste osalustasu, sportimispaiga kasutamise otsesed kulud, taastusarsti ja füsioterapeudi kulud jne);
  • külaliste vastuvõtu kulud lisaks 2 protsendile ettevõtlustulust ka kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta;
  • välisriigis tasutud sotsiaalmaks, kui FIE on esitanud Maksu- ja Tolliametile välisriigi vormi A1 ning selle vormi alusel maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust;
  • ajutiselt teises riigis tegutsedes tehtud FIE enda dokumentidega tõendatud toitlustamise kulud tingimusel, et :
      • enne välisriigis tegelemist on toimunud tegevus Eestis,
      • pärast välisriigis tegutsemist jätkub tegevus Eestis,
      • oluline osa tegevusest toimub Eestis (s.t 25% väiksem osa käibest või tegevusajast on välisriigis).

Esimese 15 päeva jooksul on piiriks 50 eurot päeva kohta ja alates 16. päevast 32 eurot päeva kohta.

Kulud, mida ei saa maha arvata, on:

  • tulumaksust vabastatud ettevõtlustulu (välisriigist maksustatud tulu) saamiseks tehtud kulud;
  • füüsilisele isikule teenuse eest makstud summa, mis maksustatakse teenuse osutaja ettevõtluskonto kaudu;
  • sotsiaalmaksuseaduses nimetatud arvestuslik haigushüvitis.

Kulude edasikandmine

Kulude edasikandmise perioodi pikendatakse seitsmelt aastalt kümnele aastale. Kümnele aastale üleminek toimub järk-järgult:

  • 2018. a tulusid ületanud kulud kuni 8 aastat
  • 2019. a tulusid ületavad kulud kuni 9 aastat
  • 2020. a tulusid ületavad kulud kuni 10 aastat

Kui ettevõtlustulu 1,33 jagamisel saadud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksu miinimumkohustusest, siis jagamistehet ei tehta ning tulemit vähendatakse miinimumkohustusega ning ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksusumma kantakse edasi järgmistele perioodidele kahjumite edasikandmise reeglite alusel.

Erikonto

Erikonto reeglistikku täiendatakse sättega, mis selgitab Eestis mittemaksustatava ettevõtlustulu (välisriigist saadud) kandmist erikontole. Nimetatud summa kandmist erikontole ei loeta erikonto kasvuks ja selle summaga ei saa vähendada Eestis maksustatavat ettevõtlustulu. Samuti selle summa erikontolt äravõtmisel ei suurendata selle summaga Eestis maksustatavat tulu.

Lisaks täpsustatakse konto vahetamise reeglistikku ehk erikonto ühest pangast teise üleviimise võimalust. Konto vahetamisel tuleb kogu summa uuele kontole üle kanda 10 tööpäeva jooksul vana konto sulgemisest arvates.

Tööandjast FIE sõiduauto

FIE sõiduautoga seotud kulutuste arvestamine ja maksuarvestus on juriidilisest isikust erinev. Tööandjast FIE, kui ta on määratlenud, et ta kasutab sõiduautot oma ettevõtluses x% ulatuses, ei pea Maanteeameti liiklusregistrisse märget tegema. Märge tehakse ainult sellisel juhul, kui sõiduautot kasutatakse 100% ettevõtluses.

Erisoodustust maksab tööandjast FIE ainult siis, kui ta annab sõiduautot töötajale erasõitudeks kasutada.

Maksudest

Käibemaks

Kui ettevõtja tehtavate tehingute (v.a põhivara võõrandamine) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot (varasema 16 000 euro asemel), tekib nimetatud suurusega käibe tekkimise päevast kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga korrigeerimine: kui FIE-l puudub Eestis sotsiaalmaksu maksmise kohustus, s.t ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile välisriigi vastava tõendi (vorm A1), siis 1,33-ga jagamist ei toimu.

Sotsiaalmaksu aastakohustuse arvutamisel võetakse arvesse ajutise töövõimetuse perioodid (tulumaksu arvutamisel ei võeta arvesse), mis vähendavad sotsiaalmaksu suurust. FIE peab esitama Maksu- ja Tolliametile andmed oma ajutise töövõimetuse kohta.

Sotsiaalmaksu ülempiiri aluseks on nüüd kuude palga alammäärade 10-kordne (varasem 15-kordne) summa aastas. Arvutamine toimub valemiga:

12 × kuutasu alammäär × 10 × 33%

Avansiline sotsiaalmaks

Avansilise makse tasumisest on vabastatud lisaks pensionäridele ja puuduva töövõimega isikutele ka ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikud. Need on põhiharidust omandav isik, üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik, Eesti alalisest elanikust üliõpilane (v.a doktoranditoetust saav doktorant).

Miinimumkohustuse kuupõhine arvestus asendatakse päevapõhise arvestusega.

Asendatakse ka töötava FIE avansiliste maksete kvartaalne arvestus summeeritud arvestusega kalendriaasta algusest. Näiteks kui tööandja maksab I kvartalis töötajale, kes on ka FIE, sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu vähemalt 12-kordses töötasu alammääras, siis ei ole FIE-l kohustust lisaks I kvartalile ka järgnevatel kvartalitel avansilist sotsiaalmaksu tasuda.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes