Teisipäev, 23 Jaanuar 2018 10:40

Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamise muudatused 2018. aastal

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

1. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatused muudavad ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksustamist. Muudatuste eesmärk on soodustada FIE-na tegutsemist, luues FIE-le äriühinguga sarnase maksuõigusliku keskkonna. Maksu- ja tolliamet selgitab, mis tingimustel ei maksutata FIE välisriigis teenitud tulu, missugused kulud võib FIE sellest aastast alates oma kuludena kajastada ja missugused on kulud, mida ei saa ettevõtlustulust maha arvata.

FIE välisriigis teenitud ettevõtlustulu ei maksustata Eestis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:

  • ettevõtlustulu on teenitud FIE välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu,
  • välisriigis on saadud tulu maksustatud ja see on dokumentaalselt tõendatud ning
  • tõendil on näidatud tasutud tulumaksu summa.

Tingimustele vastav tulu ja tulumaks deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 8.8 „Tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata".

FIE võib alates 2018. aastast oma kuludena kajastada ka:

  • reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, mille väärtus ilma käibemaksuta ei ületa 10 eurot;
  • FIE enda tervise edendamiseks tehtud kulu 100 eurot kvartalis tulumaksuseaduse § 48 lg 55 tingimustel ehk teisisõnu samadel tingimustel mis äriühing (nt spordiürituste osalustasu, sportimispaiga kasutamise otsesed kulud, taastusarsti ja füsioterapeudi kulud jne);
  • külaliste vastuvõtu kulud lisaks 2 protsendile ettevõtlustulust ka kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta;
  • välisriigis tasutud sotsiaalmaks, kui FIE on esitanud Maksu- ja Tolliametile välisriigi vormi A1 ning selle vormi alusel maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust;
  • ajutiselt teises riigis tegutsedes tehtud FIE enda dokumentidega tõendatud toitlustamise kulud tingimusel, et :
      • enne välisriigis tegelemist on toimunud tegevus Eestis,
      • pärast välisriigis tegutsemist jätkub tegevus Eestis,
      • oluline osa tegevusest toimub Eestis (s.t 25% väiksem osa käibest või tegevusajast on välisriigis).

Esimese 15 päeva jooksul on piiriks 50 eurot päeva kohta ja alates 16. päevast 32 eurot päeva kohta.

Kulud, mida ei saa maha arvata, on:

  • tulumaksust vabastatud ettevõtlustulu (välisriigist maksustatud tulu) saamiseks tehtud kulud;
  • füüsilisele isikule teenuse eest makstud summa, mis maksustatakse teenuse osutaja ettevõtluskonto kaudu;
  • sotsiaalmaksuseaduses nimetatud arvestuslik haigushüvitis.

Kulude edasikandmine

Kulude edasikandmise perioodi pikendatakse seitsmelt aastalt kümnele aastale. Kümnele aastale üleminek toimub järk-järgult:

  • 2018. a tulusid ületanud kulud kuni 8 aastat
  • 2019. a tulusid ületavad kulud kuni 9 aastat
  • 2020. a tulusid ületavad kulud kuni 10 aastat

Kui ettevõtlustulu 1,33 jagamisel saadud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksu miinimumkohustusest, siis jagamistehet ei tehta ning tulemit vähendatakse miinimumkohustusega ning ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksusumma kantakse edasi järgmistele perioodidele kahjumite edasikandmise reeglite alusel.

Erikonto

Erikonto reeglistikku täiendatakse sättega, mis selgitab Eestis mittemaksustatava ettevõtlustulu (välisriigist saadud) kandmist erikontole. Nimetatud summa kandmist erikontole ei loeta erikonto kasvuks ja selle summaga ei saa vähendada Eestis maksustatavat ettevõtlustulu. Samuti selle summa erikontolt äravõtmisel ei suurendata selle summaga Eestis maksustatavat tulu.

Lisaks täpsustatakse konto vahetamise reeglistikku ehk erikonto ühest pangast teise üleviimise võimalust. Konto vahetamisel tuleb kogu summa uuele kontole üle kanda 10 tööpäeva jooksul vana konto sulgemisest arvates.

Tööandjast FIE sõiduauto

FIE sõiduautoga seotud kulutuste arvestamine ja maksuarvestus on juriidilisest isikust erinev. Tööandjast FIE, kui ta on määratlenud, et ta kasutab sõiduautot oma ettevõtluses x% ulatuses, ei pea Maanteeameti liiklusregistrisse märget tegema. Märge tehakse ainult sellisel juhul, kui sõiduautot kasutatakse 100% ettevõtluses.

Erisoodustust maksab tööandjast FIE ainult siis, kui ta annab sõiduautot töötajale erasõitudeks kasutada.

Maksudest

Käibemaks

Kui ettevõtja tehtavate tehingute (v.a põhivara võõrandamine) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot (varasema 16 000 euro asemel), tekib nimetatud suurusega käibe tekkimise päevast kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga korrigeerimine: kui FIE-l puudub Eestis sotsiaalmaksu maksmise kohustus, s.t ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile välisriigi vastava tõendi (vorm A1), siis 1,33-ga jagamist ei toimu.

Sotsiaalmaksu aastakohustuse arvutamisel võetakse arvesse ajutise töövõimetuse perioodid (tulumaksu arvutamisel ei võeta arvesse), mis vähendavad sotsiaalmaksu suurust. FIE peab esitama Maksu- ja Tolliametile andmed oma ajutise töövõimetuse kohta.

Sotsiaalmaksu ülempiiri aluseks on nüüd kuude palga alammäärade 10-kordne (varasem 15-kordne) summa aastas. Arvutamine toimub valemiga:

12 × kuutasu alammäär × 10 × 33%

Avansiline sotsiaalmaks

Avansilise makse tasumisest on vabastatud lisaks pensionäridele ja puuduva töövõimega isikutele ka ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikud. Need on põhiharidust omandav isik, üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik, Eesti alalisest elanikust üliõpilane (v.a doktoranditoetust saav doktorant).

Miinimumkohustuse kuupõhine arvestus asendatakse päevapõhise arvestusega.

Asendatakse ka töötava FIE avansiliste maksete kvartaalne arvestus summeeritud arvestusega kalendriaasta algusest. Näiteks kui tööandja maksab I kvartalis töötajale, kes on ka FIE, sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu vähemalt 12-kordses töötasu alammääras, siis ei ole FIE-l kohustust lisaks I kvartalile ka järgnevatel kvartalitel avansilist sotsiaalmaksu tasuda.

Lisainfo

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

    Vastab Ain Ulmre, maksu- ja tolliamet:

    Käibemaksuseaduse § 33 lõike 2 kohaselt tuleks pöörduda maksuhalduri poole sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatava maksustatava käibe ja kogukäibe suhte määramiseks ainult juhul, kui kogu maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, mitte juhul, kui ettevõte on olnud käibemaksukohustuslane alla ühe kalendriaasta, kuid ettevõtlus on tegelikult kestnud kauem.

    Praegu on ettevõte küll käibemaksukohustuslane esimest kalendriaastat, kuid tema ettevõtlus on kestnud kauem. Niisugusel juhul saab kalendriaasta jooksul kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamisel sellist maksustatava käibe ja kogukäibe suhet, mis on määratud eelmise kalendriaasta käibe põhjal – hoolimata sellest, et eelmisel kalendriaastal ei olnud ettevõttel veel käibemaksukohustuslase numbrit.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes