Reede, 10 August 2018 15:44

Juunis tasuti 7,6 protsenti rohkem makse kui mullu samal kuul

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Juunis kogus maksu- ja tolliamet 658,4 miljonit eurot makse, mida oli 7,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2018. aasta riigieelarvest on kuue kuuga täidetud 48,3 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus juunis 6,8 protsendile. Deklareeritud töötajate arvu kasv aeglustus 1,8 protsendile ning keskmise töötasu kasv pidurdus 3,6 protsendile. Viimase põhjus on uus maksuvaba tulu süsteem, mis on suunanud inimesi puhkusetasusid varasemast ühtlasemalt välja võtma. Seetõttu on järgmistel suvekuudel oodata keskmise töötasu kasvu kiirenemist. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis kolmandat kuud järjest jõudes 58,7 protsendile, mis on ajalooline kõrgtase.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites, kus on vähemalt 35 000 töökohta, juunis hõivatud töökohti kõige enam ehituses ning haldus- ja abitegevuses, vastavalt 4,1 ja 2,7 protsenti. Avaliku halduse sektoris töökohtade arv vähenes 2,3 protsenti.
Juuni palgafond kasvas kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuses 16,3 protsenti. Suurematest sektoritest langes palgafond avalikus halduses 6,7 protsenti ja hariduse palgafondi kasv aeglustus 0,8 protsendile, mida põhjustas eelkõige puhkusetasude ühtlasem maksmine võrreldes eelmise aastaga.

Aktsiisitulu laekus juuni eest kokku 86,8 miljonit eurot ehk 11,0 protsenti vähem kui 2017. aasta juunis, samas esimese poolaasta kokkuvõttes on aktsiise laekunud 4,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juuni aktsiisitulu võrdluseid mõjutavad kõige enam aasta tagasi toimunud alkoholi varumine ning piirikaubandus. Alkoholiaktsiisi tulu laekus juunis 18,7 miljonit eurot, kuue kuu kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 2,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Deklareeritud õlle kogused on vähenenud märksa rohkem, kuid samas pole need võrreldavad 2017. aastaga, kuivõrd mullu suvel toimus aktsiisimäärade tõusule eelnenud väga ulatuslik varumine.

Kütuseaktsiisi tulu oli juunis 45,8 miljonit eurot, mida on 0,2 protsenti vähem kui mullu, kuid kuue kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 7,7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.  Diislikütuse esimesel poolaastal deklareeritud kogus on 9,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal ja bensiini kogus on 37,4 protsenti väiksem. Bensiini deklareerimine on võrreldes eelmise aastaga väike, kuna eelmise aasta detsembris varuti enne aktsiisitõusu oodatust suurem kogus ning varude võrra on selle aasta soetus olnud madalamal tasemel. Bensiini deklareerimine on languses ka pikaajalise trendi kohaselt, kuna bensiini tarbimist vähendab täiendavalt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.

Tubakaaktsiisi tasuti juuni eest 19,8 miljonit eurot ehk 1,5 protsenti vähem kui möödunud aastal, samas aasta esimesel poolel on tubakaaktsiisi kokku tasutud 3,6 protsenti rohkem kui mullu. Poole aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 4,9 protsenti vähem kui aasta varem.

Juuni lõpus ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,14 protsendini SKT-st ehk 33 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli 183 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine.

Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 8 miljoni euroni. Valitsussektori puudujääk tulenes seega keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis ulatus 224 miljoni euroni, millest 93 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Valitsussektori puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta kuue esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanka arvestamata 92 miljoni euro võrra parem.

Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Ratas: piirikaubanduse tõttu jääb saamata aktsiisi 89 miljonit
    Peaminister Jüri Ratas tunnistas 15. oktoobril riigikogu ees parlamendisaadikute küsimustele vastates, et piirikaubandusest jääb tänavu aktsiisi laekumata koos käibemaksuga 89 miljonit eurot.
  • Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine
    Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine Plokiahela tehnoloogial põhinevaid instrumente (sh krüptovääringut) on viimastel aastatel meedias üpris laialdaselt kajastatud. Plokiahela tehnoloogial põhinevad instrumendid (edaspidi PTP-instrumendid) on võtnud kasutusse ka Eesti ettevõtjad. Samal  ajal ei ole PTP-instrumentide üle arvepidamise ega nende aruandluses kajastamise reeglid tänaseks välja kujunenud. Seetõttu on Raamatupidamise Toimkond andnud suunised PTP-instrumentide kajastamise parima praktika kujunemiseks Eesti Finantsaruandluse Standardi kohaselt koostatavates aruannetes. Esitame need teemast huvitatutele meeldetuletuseks.
  • Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav
    Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus riigikogus maksuteemaline arutelu "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus". Peale Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani tegid ettekanded ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
  • Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti
    Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes