Reede, 10 August 2018 15:44

Juunis tasuti 7,6 protsenti rohkem makse kui mullu samal kuul

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Juunis kogus maksu- ja tolliamet 658,4 miljonit eurot makse, mida oli 7,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2018. aasta riigieelarvest on kuue kuuga täidetud 48,3 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus juunis 6,8 protsendile. Deklareeritud töötajate arvu kasv aeglustus 1,8 protsendile ning keskmise töötasu kasv pidurdus 3,6 protsendile. Viimase põhjus on uus maksuvaba tulu süsteem, mis on suunanud inimesi puhkusetasusid varasemast ühtlasemalt välja võtma. Seetõttu on järgmistel suvekuudel oodata keskmise töötasu kasvu kiirenemist. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis kolmandat kuud järjest jõudes 58,7 protsendile, mis on ajalooline kõrgtase.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites, kus on vähemalt 35 000 töökohta, juunis hõivatud töökohti kõige enam ehituses ning haldus- ja abitegevuses, vastavalt 4,1 ja 2,7 protsenti. Avaliku halduse sektoris töökohtade arv vähenes 2,3 protsenti.
Juuni palgafond kasvas kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuses 16,3 protsenti. Suurematest sektoritest langes palgafond avalikus halduses 6,7 protsenti ja hariduse palgafondi kasv aeglustus 0,8 protsendile, mida põhjustas eelkõige puhkusetasude ühtlasem maksmine võrreldes eelmise aastaga.

Aktsiisitulu laekus juuni eest kokku 86,8 miljonit eurot ehk 11,0 protsenti vähem kui 2017. aasta juunis, samas esimese poolaasta kokkuvõttes on aktsiise laekunud 4,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juuni aktsiisitulu võrdluseid mõjutavad kõige enam aasta tagasi toimunud alkoholi varumine ning piirikaubandus. Alkoholiaktsiisi tulu laekus juunis 18,7 miljonit eurot, kuue kuu kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 2,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Deklareeritud õlle kogused on vähenenud märksa rohkem, kuid samas pole need võrreldavad 2017. aastaga, kuivõrd mullu suvel toimus aktsiisimäärade tõusule eelnenud väga ulatuslik varumine.

Kütuseaktsiisi tulu oli juunis 45,8 miljonit eurot, mida on 0,2 protsenti vähem kui mullu, kuid kuue kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 7,7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.  Diislikütuse esimesel poolaastal deklareeritud kogus on 9,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal ja bensiini kogus on 37,4 protsenti väiksem. Bensiini deklareerimine on võrreldes eelmise aastaga väike, kuna eelmise aasta detsembris varuti enne aktsiisitõusu oodatust suurem kogus ning varude võrra on selle aasta soetus olnud madalamal tasemel. Bensiini deklareerimine on languses ka pikaajalise trendi kohaselt, kuna bensiini tarbimist vähendab täiendavalt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.

Tubakaaktsiisi tasuti juuni eest 19,8 miljonit eurot ehk 1,5 protsenti vähem kui möödunud aastal, samas aasta esimesel poolel on tubakaaktsiisi kokku tasutud 3,6 protsenti rohkem kui mullu. Poole aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 4,9 protsenti vähem kui aasta varem.

Juuni lõpus ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,14 protsendini SKT-st ehk 33 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli 183 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine.

Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 8 miljoni euroni. Valitsussektori puudujääk tulenes seega keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis ulatus 224 miljoni euroni, millest 93 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Valitsussektori puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta kuue esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanka arvestamata 92 miljoni euro võrra parem.

Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

    Vastab Ain Ulmre, maksu- ja tolliamet:

    Käibemaksuseaduse § 33 lõike 2 kohaselt tuleks pöörduda maksuhalduri poole sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatava maksustatava käibe ja kogukäibe suhte määramiseks ainult juhul, kui kogu maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, mitte juhul, kui ettevõte on olnud käibemaksukohustuslane alla ühe kalendriaasta, kuid ettevõtlus on tegelikult kestnud kauem.

    Praegu on ettevõte küll käibemaksukohustuslane esimest kalendriaastat, kuid tema ettevõtlus on kestnud kauem. Niisugusel juhul saab kalendriaasta jooksul kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamisel sellist maksustatava käibe ja kogukäibe suhet, mis on määratud eelmise kalendriaasta käibe põhjal – hoolimata sellest, et eelmisel kalendriaastal ei olnud ettevõttel veel käibemaksukohustuslase numbrit.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes