Kolmapäev, 15 Märts 2017 12:12

Kellele laieneb Raamatupidamisseaduses sätestatud avalikustamise printsiip?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
 Villems & Partnerid vandeaudiitor Toomas Villems.
Villems & Partnerid vandeaudiitor Toomas Villems. Villems & Partnerid

RPS-i § 16 p-s on 9 sätestatud avalikustamise printsiip. Villems & Partnerid vandeaudiitor Toomas Villems selgitas Raamatupidamisuudistele, et aastaaruandes avalikustamisele kuuluva informatsiooni miinimumnõuded on detailselt kirjas Raamatupidmise Toimkonna juhendis RTJ 15.


Villems selgitas, et konkreetselt seotud osapoolte kohta on miinimumnõudena kohustus nimeliselt välja tuua ettevõtet kontrolliva osapoole (näiteks emaettevõtte või enamusosalust omava isiku) nimetus. Muude seotud osapoolte kohta avalikustatakse info seotud osapoolte rühmade lõikes. Vabatahtlikult on alati võimalus avaldada aastaaruandes rohkem infot kui miinimuminfona on nõutud.

Seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni miinimumnõuete kohta väljavõtte juhendist RTJ 15:

Seotud osapoolte kohta avalikustatav informatsioon
19. Lisades avalikustatakse järgmine informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta: (a) ettevõtet kontrolliva osapoole (näiteks emaettevõtte või enamusosalust omava isiku) nimetus; juhul, kui ettevõte kuulub ise konsolideerimisgruppi, siis suurima ja väikseima seda konsolideeriva kontserni emaettevõtte nimi ja registrijärgne asukoht; (b) seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta jooksul; (c) saldod seotud osapooltega bilansikuupäeva seisuga ning nende saldode lepingulised tingimused (sh intressimäärad ja info tagatiste kohta); (d) seotud osapoolte vastu olevate nõuete allahindlused ja vastav kulu aruandeperioodil.
20. Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste seotud osapoolte rühmade lõikes: (a) ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; (b) ettevõtte tütar- ja sidusettevõtted; (c) ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted; (d) muud seotud osapooled.
21. Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes: (a) kaupade ost-müük; (b) kinnisvara ja muude varade ost-müük; (c) teenuste ost-müük; (d) laenude andmine või saamine; (e) garantii või tagatise andmine või saamine; (f) muud tehingud. Sarnase sisuga tehinguid võib esitada summeerituna, välja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingu mõju ettevõtte aastaaruandele.
22. Ettevõte avalikustab juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja nendega seotud tingimuslikud kohustused.
23. Seotud osapoolte kohta lisades avalikustatav informatsioon esitatakse selliselt, et see oleks kokku viidav põhiaruannetega.
24. Konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

  • Koolituskulud ja maksuarvestus
    Koolituskulud ja maksuarvestus

    Ettevõte sai arve raamatupidaja koolitusseminari eest, arve sisaldab käibemaksu. Kas võib arvestada arvel näidatud käibemaksusummat ning kas koolituskulusid maksustatakse tulumaksuga?

  • Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?
    Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?

    2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Ettevõtja saab käibemaksukohustuslase numbri nüüd automaatselt
    Ettevõtja saab käibemaksukohustuslase numbri nüüd automaatselt

    Maksu- ja tolliameti (MTA) kaasajastas käibemaksukohustuslase registreerimise teenuse, mis võimaldab kõik toimingud teha e-maksuametis/e-tollis ning saada automaatselt vastus oma registreerimistaotlusele.

  • Mis muutub tulumaksusüsteemis?
    <span class="green_key"></span>Mis muutub tulumaksusüsteemis?

    Kõigi eelduste kohaselt ootab meid ees tulumaksuga maksustamise reeglite põhjalik muutus ning rahandusministeerium on välja töötamas uusi lahendusi, et muuta Eesti maksusüsteemi välisinvestorite jaoks soodsamaks ning konkurentsivõimelisemaks.

  • Maksumaksjate Liit tegi ettepaneku loobuda menetluses maksumuudatusest

    Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) hinnangul kahjustab mahukate maksuseaduse muudatuste tegemine kiires tempos Eesti majandust ja õiguskeskkonda ning teeb ettepaneku loobuda menetluses olevatest maksumuudatustest ning selle asemel vähendada maksuvaba tulu tõusu 450 euroni.

  • Aastaaruanne koostamine: RTJ ja IFRS
    Aastaaruanne koostamine: RTJ ja IFRS

    Juba kahe kuu pärast on enamiku ettevõtete jaoks käes majandusaasta aruande esitamise tähtaeg.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes