Kolmapäev, 15 Märts 2017 12:12

Kellele laieneb Raamatupidamisseaduses sätestatud avalikustamise printsiip?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
 Villems & Partnerid vandeaudiitor Toomas Villems.
Villems & Partnerid vandeaudiitor Toomas Villems. Villems & Partnerid

RPS-i § 16 p-s on 9 sätestatud avalikustamise printsiip. Villems & Partnerid vandeaudiitor Toomas Villems selgitas Raamatupidamisuudistele, et aastaaruandes avalikustamisele kuuluva informatsiooni miinimumnõuded on detailselt kirjas Raamatupidmise Toimkonna juhendis RTJ 15.


Villems selgitas, et konkreetselt seotud osapoolte kohta on miinimumnõudena kohustus nimeliselt välja tuua ettevõtet kontrolliva osapoole (näiteks emaettevõtte või enamusosalust omava isiku) nimetus. Muude seotud osapoolte kohta avalikustatakse info seotud osapoolte rühmade lõikes. Vabatahtlikult on alati võimalus avaldada aastaaruandes rohkem infot kui miinimuminfona on nõutud.

Seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni miinimumnõuete kohta väljavõtte juhendist RTJ 15:

Seotud osapoolte kohta avalikustatav informatsioon
19. Lisades avalikustatakse järgmine informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta: (a) ettevõtet kontrolliva osapoole (näiteks emaettevõtte või enamusosalust omava isiku) nimetus; juhul, kui ettevõte kuulub ise konsolideerimisgruppi, siis suurima ja väikseima seda konsolideeriva kontserni emaettevõtte nimi ja registrijärgne asukoht; (b) seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta jooksul; (c) saldod seotud osapooltega bilansikuupäeva seisuga ning nende saldode lepingulised tingimused (sh intressimäärad ja info tagatiste kohta); (d) seotud osapoolte vastu olevate nõuete allahindlused ja vastav kulu aruandeperioodil.
20. Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste seotud osapoolte rühmade lõikes: (a) ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; (b) ettevõtte tütar- ja sidusettevõtted; (c) ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted; (d) muud seotud osapooled.
21. Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes: (a) kaupade ost-müük; (b) kinnisvara ja muude varade ost-müük; (c) teenuste ost-müük; (d) laenude andmine või saamine; (e) garantii või tagatise andmine või saamine; (f) muud tehingud. Sarnase sisuga tehinguid võib esitada summeerituna, välja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingu mõju ettevõtte aastaaruandele.
22. Ettevõte avalikustab juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja nendega seotud tingimuslikud kohustused.
23. Seotud osapoolte kohta lisades avalikustatav informatsioon esitatakse selliselt, et see oleks kokku viidav põhiaruannetega.
24. Konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele
    Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele Euroopa Komisjon (EK) pakkus kolmapäeval välja uued läbipaistvusreeglid vahendajatele nagu maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja advokaadid, kes loovad maksuskeeme oma klientidele.
  • Fitekist sai Eesti riigiasutuste koostööpartner
    Finantstehnoloogia ettevõte Fitek alustas Eesti riigiasutustele arvehalduse täislahenduse pakkujana. Alates 20. juunist võtab Fitek vastu ja töötleb riigiasutustele saadetavaid ostuarveid ning saadab välja müügiarveid.
  • MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved
    MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas teavituskampaaniaga, et juhtida inimeste tähelepanu ümbrikupalga vastuvõtmisega seotud kahjudele. Illegaalset palka saades jääb inimene ilma näiteks õiglasest vanemahüvitisest ja haigushüvitisest, mis tagaks inimese heaolu ajutiselt töölt eemaloleku ajal.
  • Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused
    <span class="green_key"></span>Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused Mõiste „piiratud maksukohustuslane“ lisandus Eesti käibemaksuseadusesse 1. mail 2004, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige ja jõustus praegu kehtiv käibemaksuseadus – põhjuseks kohustus viia Eesti käibemaksuseadus vastavusse Euroopa Liidu käibemaksureeglitega, mis praegu on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes