Reede, 01 Juuni 2012 04:41

Kuidas maksustatakse võidetud esemeid?

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)

Kuidas maksustatakse võidetud esemeid?Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance

Üsna tihti võib meedias kohata järjekordset kampaaniat, kus kõigi osalejate vahel loositakse välja midagi ihaldusväärset – selleks võib olla auto, televiisor, reis, jalgratas või midagi muud. Tavakodanikku harva vaevav küsimus „Kuidas selliseid auhindu maksustatakse?“ kipub aga kampaania korraldajatele igapäevane olema. Artikkel püüabki analüüsida kirjeldatud auhindade maksustamist tulu- ja käibemaksuga.

Millal tuleb maksta?

Esmalt tuleb eristada, kas tegu on müügikampaania või tarbijaloteriiga. Müügikampaaniatena käsitletakse tavaliselt olukordi, kus tarbijal ei teki tunnet, et talle on tehtud kingitus, vaid tarbija leiab, et ta on saanud sama summa eest rohkem kaupa. Seevastu tarbijaloterii puhul on üsna ilmne, et tarbijale on tehtud personaalne kingitus. Selle illustreerimiseks toome paar näidet. Kindlustuspakkuja A käivitab kampaania, kus kõik aastase kodukindlustusega liitujad saavad tasuta aastase reisikindlustuse. Selle näite puhul on tegu müügikampaaniaga, mille eesmärk on suurendada A kodukindlustuse müüki ning seetõttu tarbija saab nii-öelda „kaks ühe hinnaga“. Sellised „kingitused“ tulumaksuga maksustamisele ei kuulu, kui on täidetud järgmised tingimused (välja toodud Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt):

  • müügikampaania osas on hüve andja paika pannud kindlad reeglid (kes, millal ja millise täiendava hüve saab ning millise teenuse või ostuga hüve seotud on);
  • täiendava hüve saamine on ostjale teada juba ostu sooritades (mitte ei selgu nt kuu lõpus läbiviidaval loosimisel);
  • täiendav hüve antakse ettevõtja poolt müügiedenduse eesmärgil;
  • täiendava hüve väärtus ei ole suurem põhikaubast, millega hüve kaasa antakse;
  • oluline ei ole, kas täiendava hüve puhul on tegu ettevõtja tavapärase tegevuse raames pakutavaga või selleks spetsiaalselt soetatud kauba või teenusega.

Tarbijaloteriide ilmestamiseks sobib näide, kus kõigi inimeste vahel, kes liituvad kodukindlustusega, loosib kindlustuspakkuja A välja sõiduauto. Sellise tegevuse puhul selgub auhinna saaja alles loosimise tulemusena ning autot ei saa iga liituja. Seetõttu käsitletakse loosimise tulemusena antavat auhinda kui maksustatavat kingitust tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 tähenduses.
TuMS-i § 49 sätestab, millisel juhul tuleb tulumaksu maksta tehtud kingitustelt. Lõike 1 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu tehtud kingitustelt, millelt ei ole tulumaks TuMS-i § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Eespool nimetatud maksukohustusest on vabastatud TuMS-i § 49 kohaselt TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ehk tulumaksusoodustusega mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus.

Kes peab maksma?

Lähtume edaspidises arutelus asjaolust, et tegemist on tarbijaloterii käigus välja loositava auhinnaga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. Sellisel juhul peab väljaantavalt auhinnalt tulumaksu maksma juriidilisest isikust tarbijamängu korraldaja ehk eelnevalt toodud näitest lähtudes kindlustuspakkuja A. Kui aga auto on kindlustuspakkujale A andnud koostööpartner B, on tegu kingituse andmisega läbi kolmanda isiku. Ehk tegelik kingituse andja on koostööpartner ning sellisel juhul langeb ka maksukohustus B-le.

Kas tegu võiks olla ettevõtlusega seotud kuluga?

Kuna kampaania eesmärk on reklaamida kindlustuspakkujat A ja samal ajal suurendada kindlustuse läbimüüki, tekib tahes-tahtmata küsimus, kas tegu ei võiks olla ettevõtlusega seotud kuluga, mille võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata? TuMs-i § 32 lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kampaania korras sõiduauto väljaloosimine tundub igati vastavat TuMS-i § 32 lõikes 2 kirjeldatud ettevõtlusega seotud kulu määratlusele.

Kuid TuMS-i § 34 loetleb kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata. Punkti 8 kohaselt ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata kingituste ja annetuste maksumust. Nagu eespool mainitud, käsitletakse tarbijaloterii käigus väljaloositavat auhinda kingitusena ja seetõttu ei ole võimalik selle maksumust ettevõtlustulust maha arvata.

Kuidas arvestada tulumaksu suurust auhinnalt?

Mitterahaliste kingituste hinda arvestatakse nende turuväärtuse järgi ning selle alusel tuleb kampaaniat korraldaval juriidilisel isikul arvutada ka maksmisele kuuluv tulumaks. Residendist juriidilise isiku tehtud kingitused maksustatakse TuMS-i § 4 lõike 1 alusel ehk maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga (21 %) korrutamist  0,79-ga, mis teeb lõppkokkuvõttes maksumääraks 21/79.

Käibemaks

Käibemaksust on vabastatud reklaamkingitused, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kui kingituse hind on üle selle või tegu pole reklaamkingitusega, ei ole lubatud sellelt sisendkäibemaksu maha arvata. Tuginedes artiklis kasutatud näitele, ei ole meil tegu reklaamkingitusega, mistõttu ei ole auhind (loositav auto) käibemaksust vabastatud ning kampaania korraldajal tuleb lisaks tulumaksule arvestada ka käibemaksu lisandumisega.

Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance


Avaldatud RUP.ee Profiblogis 

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Inventuuri võlu ja valu
    Inventuuri võlu ja valu

    Detsember on käes ja taas kogub hoogu inventuuriperiood.

  • MTA: maksuvaba tulu soovitakse kätte saada ühekorraga
    MTA: maksuvaba tulu soovitakse kätte saada ühekorraga

    Maksu- ja tolliameti (MTA) läbiviidud küsitlus näitab, et pooled maksuvaba tulu kasutamisest loobunud inimesed on teinud seda soovist saada soodustus kätte ühekorraga peale tulude deklareerimist.

  • Tähtsad muudatused maksukorralduses 2019
    Tähtsad muudatused maksukorralduses 2019

    Maksuhalduril tekib võimalus kulude kokkuhoidu ja koormuse vähendamist silmas pidades koostada automaatseid haldusakte ja muid dokumente.

  • Üüritehingute maksukäsitlus
    <span class="green_key"></span>Üüritehingute maksukäsitlus Tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 16 lõige 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes