Reede, 01 Juuni 2012 04:41

Kuidas maksustatakse võidetud esemeid?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Kuidas maksustatakse võidetud esemeid?Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance

Üsna tihti võib meedias kohata järjekordset kampaaniat, kus kõigi osalejate vahel loositakse välja midagi ihaldusväärset – selleks võib olla auto, televiisor, reis, jalgratas või midagi muud. Tavakodanikku harva vaevav küsimus „Kuidas selliseid auhindu maksustatakse?“ kipub aga kampaania korraldajatele igapäevane olema. Artikkel püüabki analüüsida kirjeldatud auhindade maksustamist tulu- ja käibemaksuga.

Millal tuleb maksta?

Esmalt tuleb eristada, kas tegu on müügikampaania või tarbijaloteriiga. Müügikampaaniatena käsitletakse tavaliselt olukordi, kus tarbijal ei teki tunnet, et talle on tehtud kingitus, vaid tarbija leiab, et ta on saanud sama summa eest rohkem kaupa. Seevastu tarbijaloterii puhul on üsna ilmne, et tarbijale on tehtud personaalne kingitus. Selle illustreerimiseks toome paar näidet. Kindlustuspakkuja A käivitab kampaania, kus kõik aastase kodukindlustusega liitujad saavad tasuta aastase reisikindlustuse. Selle näite puhul on tegu müügikampaaniaga, mille eesmärk on suurendada A kodukindlustuse müüki ning seetõttu tarbija saab nii-öelda „kaks ühe hinnaga“. Sellised „kingitused“ tulumaksuga maksustamisele ei kuulu, kui on täidetud järgmised tingimused (välja toodud Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt):

  • müügikampaania osas on hüve andja paika pannud kindlad reeglid (kes, millal ja millise täiendava hüve saab ning millise teenuse või ostuga hüve seotud on);
  • täiendava hüve saamine on ostjale teada juba ostu sooritades (mitte ei selgu nt kuu lõpus läbiviidaval loosimisel);
  • täiendav hüve antakse ettevõtja poolt müügiedenduse eesmärgil;
  • täiendava hüve väärtus ei ole suurem põhikaubast, millega hüve kaasa antakse;
  • oluline ei ole, kas täiendava hüve puhul on tegu ettevõtja tavapärase tegevuse raames pakutavaga või selleks spetsiaalselt soetatud kauba või teenusega.

Tarbijaloteriide ilmestamiseks sobib näide, kus kõigi inimeste vahel, kes liituvad kodukindlustusega, loosib kindlustuspakkuja A välja sõiduauto. Sellise tegevuse puhul selgub auhinna saaja alles loosimise tulemusena ning autot ei saa iga liituja. Seetõttu käsitletakse loosimise tulemusena antavat auhinda kui maksustatavat kingitust tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 tähenduses.
TuMS-i § 49 sätestab, millisel juhul tuleb tulumaksu maksta tehtud kingitustelt. Lõike 1 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu tehtud kingitustelt, millelt ei ole tulumaks TuMS-i § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Eespool nimetatud maksukohustusest on vabastatud TuMS-i § 49 kohaselt TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ehk tulumaksusoodustusega mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus.

Kes peab maksma?

Lähtume edaspidises arutelus asjaolust, et tegemist on tarbijaloterii käigus välja loositava auhinnaga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. Sellisel juhul peab väljaantavalt auhinnalt tulumaksu maksma juriidilisest isikust tarbijamängu korraldaja ehk eelnevalt toodud näitest lähtudes kindlustuspakkuja A. Kui aga auto on kindlustuspakkujale A andnud koostööpartner B, on tegu kingituse andmisega läbi kolmanda isiku. Ehk tegelik kingituse andja on koostööpartner ning sellisel juhul langeb ka maksukohustus B-le.

Kas tegu võiks olla ettevõtlusega seotud kuluga?

Kuna kampaania eesmärk on reklaamida kindlustuspakkujat A ja samal ajal suurendada kindlustuse läbimüüki, tekib tahes-tahtmata küsimus, kas tegu ei võiks olla ettevõtlusega seotud kuluga, mille võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata? TuMs-i § 32 lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kampaania korras sõiduauto väljaloosimine tundub igati vastavat TuMS-i § 32 lõikes 2 kirjeldatud ettevõtlusega seotud kulu määratlusele.

Kuid TuMS-i § 34 loetleb kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata. Punkti 8 kohaselt ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata kingituste ja annetuste maksumust. Nagu eespool mainitud, käsitletakse tarbijaloterii käigus väljaloositavat auhinda kingitusena ja seetõttu ei ole võimalik selle maksumust ettevõtlustulust maha arvata.

Kuidas arvestada tulumaksu suurust auhinnalt?

Mitterahaliste kingituste hinda arvestatakse nende turuväärtuse järgi ning selle alusel tuleb kampaaniat korraldaval juriidilisel isikul arvutada ka maksmisele kuuluv tulumaks. Residendist juriidilise isiku tehtud kingitused maksustatakse TuMS-i § 4 lõike 1 alusel ehk maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga (21 %) korrutamist  0,79-ga, mis teeb lõppkokkuvõttes maksumääraks 21/79.

Käibemaks

Käibemaksust on vabastatud reklaamkingitused, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kui kingituse hind on üle selle või tegu pole reklaamkingitusega, ei ole lubatud sellelt sisendkäibemaksu maha arvata. Tuginedes artiklis kasutatud näitele, ei ole meil tegu reklaamkingitusega, mistõttu ei ole auhind (loositav auto) käibemaksust vabastatud ning kampaania korraldajal tuleb lisaks tulumaksule arvestada ka käibemaksu lisandumisega.

Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance


Avaldatud RUP.ee Profiblogis 

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes