Reede, 01 Juuni 2012 04:41

Kuidas maksustatakse võidetud esemeid?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Kuidas maksustatakse võidetud esemeid?Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance

Üsna tihti võib meedias kohata järjekordset kampaaniat, kus kõigi osalejate vahel loositakse välja midagi ihaldusväärset – selleks võib olla auto, televiisor, reis, jalgratas või midagi muud. Tavakodanikku harva vaevav küsimus „Kuidas selliseid auhindu maksustatakse?“ kipub aga kampaania korraldajatele igapäevane olema. Artikkel püüabki analüüsida kirjeldatud auhindade maksustamist tulu- ja käibemaksuga.

Millal tuleb maksta?

Esmalt tuleb eristada, kas tegu on müügikampaania või tarbijaloteriiga. Müügikampaaniatena käsitletakse tavaliselt olukordi, kus tarbijal ei teki tunnet, et talle on tehtud kingitus, vaid tarbija leiab, et ta on saanud sama summa eest rohkem kaupa. Seevastu tarbijaloterii puhul on üsna ilmne, et tarbijale on tehtud personaalne kingitus. Selle illustreerimiseks toome paar näidet. Kindlustuspakkuja A käivitab kampaania, kus kõik aastase kodukindlustusega liitujad saavad tasuta aastase reisikindlustuse. Selle näite puhul on tegu müügikampaaniaga, mille eesmärk on suurendada A kodukindlustuse müüki ning seetõttu tarbija saab nii-öelda „kaks ühe hinnaga“. Sellised „kingitused“ tulumaksuga maksustamisele ei kuulu, kui on täidetud järgmised tingimused (välja toodud Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt):

  • müügikampaania osas on hüve andja paika pannud kindlad reeglid (kes, millal ja millise täiendava hüve saab ning millise teenuse või ostuga hüve seotud on);
  • täiendava hüve saamine on ostjale teada juba ostu sooritades (mitte ei selgu nt kuu lõpus läbiviidaval loosimisel);
  • täiendav hüve antakse ettevõtja poolt müügiedenduse eesmärgil;
  • täiendava hüve väärtus ei ole suurem põhikaubast, millega hüve kaasa antakse;
  • oluline ei ole, kas täiendava hüve puhul on tegu ettevõtja tavapärase tegevuse raames pakutavaga või selleks spetsiaalselt soetatud kauba või teenusega.

Tarbijaloteriide ilmestamiseks sobib näide, kus kõigi inimeste vahel, kes liituvad kodukindlustusega, loosib kindlustuspakkuja A välja sõiduauto. Sellise tegevuse puhul selgub auhinna saaja alles loosimise tulemusena ning autot ei saa iga liituja. Seetõttu käsitletakse loosimise tulemusena antavat auhinda kui maksustatavat kingitust tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 tähenduses.
TuMS-i § 49 sätestab, millisel juhul tuleb tulumaksu maksta tehtud kingitustelt. Lõike 1 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu tehtud kingitustelt, millelt ei ole tulumaks TuMS-i § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Eespool nimetatud maksukohustusest on vabastatud TuMS-i § 49 kohaselt TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ehk tulumaksusoodustusega mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus.

Kes peab maksma?

Lähtume edaspidises arutelus asjaolust, et tegemist on tarbijaloterii käigus välja loositava auhinnaga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. Sellisel juhul peab väljaantavalt auhinnalt tulumaksu maksma juriidilisest isikust tarbijamängu korraldaja ehk eelnevalt toodud näitest lähtudes kindlustuspakkuja A. Kui aga auto on kindlustuspakkujale A andnud koostööpartner B, on tegu kingituse andmisega läbi kolmanda isiku. Ehk tegelik kingituse andja on koostööpartner ning sellisel juhul langeb ka maksukohustus B-le.

Kas tegu võiks olla ettevõtlusega seotud kuluga?

Kuna kampaania eesmärk on reklaamida kindlustuspakkujat A ja samal ajal suurendada kindlustuse läbimüüki, tekib tahes-tahtmata küsimus, kas tegu ei võiks olla ettevõtlusega seotud kuluga, mille võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata? TuMs-i § 32 lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kampaania korras sõiduauto väljaloosimine tundub igati vastavat TuMS-i § 32 lõikes 2 kirjeldatud ettevõtlusega seotud kulu määratlusele.

Kuid TuMS-i § 34 loetleb kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata. Punkti 8 kohaselt ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata kingituste ja annetuste maksumust. Nagu eespool mainitud, käsitletakse tarbijaloterii käigus väljaloositavat auhinda kingitusena ja seetõttu ei ole võimalik selle maksumust ettevõtlustulust maha arvata.

Kuidas arvestada tulumaksu suurust auhinnalt?

Mitterahaliste kingituste hinda arvestatakse nende turuväärtuse järgi ning selle alusel tuleb kampaaniat korraldaval juriidilisel isikul arvutada ka maksmisele kuuluv tulumaks. Residendist juriidilise isiku tehtud kingitused maksustatakse TuMS-i § 4 lõike 1 alusel ehk maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga (21 %) korrutamist  0,79-ga, mis teeb lõppkokkuvõttes maksumääraks 21/79.

Käibemaks

Käibemaksust on vabastatud reklaamkingitused, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kui kingituse hind on üle selle või tegu pole reklaamkingitusega, ei ole lubatud sellelt sisendkäibemaksu maha arvata. Tuginedes artiklis kasutatud näitele, ei ole meil tegu reklaamkingitusega, mistõttu ei ole auhind (loositav auto) käibemaksust vabastatud ning kampaania korraldajal tuleb lisaks tulumaksule arvestada ka käibemaksu lisandumisega.

Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance


Avaldatud RUP.ee Profiblogis 

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?
  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur
    Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur
    • Ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene jaanuaris 11% suuremas summas kui aasta tagasi
    • Majapidamiste laenunõudlus püsis suur
    • Majapidamiste autoliisingu kasvu suurendab veelgi maksumuudatuste mõju
    • Lisaks hoogsale laenamisele suurenesid ka pangahoiused aastaga ligi 10%
  • Simson: suurtarbijatele tuleb langetada ka gaasiaktsiisi
    Simson: suurtarbijatele tuleb langetada ka gaasiaktsiisi Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul tuleb lisaks 22. veebruaril valitsuse heakskiidu saanud suurtarbijate elektriaktsiisi langetamisele langetada ka suurtarbijate gaasiaktsiisi.
  • Internetis kaupade tellimisel ja müümisel tekkiv maksukohustus
    Internetis kaupade tellimisel ja müümisel tekkiv maksukohustus Kaupade müümine interneti vahendusel on kasvav trend üle maailma. Suur osa kaupadest müüakse selleks, et leida oma kasutatud asjadele uus omanik. Samuti on hulk inimesi, kes välismaistest portaalidest tellivad uut kaupa, et see mõningase juurdehindlusega edasi müüa ning seeläbi tulu teenida. Maksu- ja tolliameti tähelepanu all on mainitud tegevustest aga üldjuhul ainult viimane.
  • Välisriigis saadud tulu: palgatulu ja dividendid
    Välisriigis saadud tulu: palgatulu ja dividendid Maksu- ja tolliamet selgitab, et lisaks Eestis saadud tulule tuleb deklareerida ka välismaal kõikidest tuluallikatest saadud tulud: töötasu, ettevõtlustulu, dividend, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, meelelahutaja või sportlase tasu, intressitulu, pension, erisoodustused, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud, kasu vara võõrandamisest, kindlustushüvitised, osanikutulu ja muud Eestis tulumaksuga maksustatavad välisriigi tulud. Tuluks loetakse ka proportsionaalne osa Eesti residentide kontrolli all oleva madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes