Neljapäev, 12 Oktoober 2017 14:56

Laen või varjatud kasumieraldis

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant
Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant Marisett
Võlaõigusseaduse (edaspidi ‒ VÕS) § 396 lg 1 kohaselt  kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki ja sama kvaliteediga asja samas koguses.

VÕS-i § 397 lg 1 näeb ette laenuintressi maksmise, selle kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Eeltoodud võlaõiguse sätted mängivad olulist rolli ka maksustamisel, sest laenude puhul eeldatakse intressi maksmist ja laenu tagastamist.

Kui näiteks üks äriühing annab teisele äriühingule intressita laenu, siis toob see üldjuhul kaasa suuri arusaamatusi maksuhalduriga ja tulumaksu kohustuse saamata intresside summalt. Nõudest loobumine maksustatakse aga nagu kingitus või erisoodustus.

Teatud juhtudel võib laenuga seoses tekkida erisoodustus, mis maksustatakse nii tulumaksuga kui ka sotsiaalmaksuga.

Kuivõrd Eestis ei maksa äriühing tulumaksu teenitud kasumilt, vaid jaotatud kasumilt või spetsiifiliselt väljamakselt (nt erisoodustus, kingitus, ettevõtlusega mitteseotud kulu), on emaettevõtted oma Eestis asuvatelt tütarettevõtetelt saanud seda maksustamise eripära kasutades laene, mida pika aja jooksul tagasi ei maksta ning millelt ka intresse ei maksta.

Kasumi varjatud kujul väljaviimise tõkestamiseks ülalviidatud viisil kehtestati alates 1.01.2018 TuMS-is erisäte § 502, mis käsitleb tulumaksu varjatud kasumieraldistelt.

Täpsemalt saate laenuga seotud maksustamisküsimustest lugeda ajakirja Raamatupidamisuudised äsja ilmunud oktoobrinumbrist.

Kui Te ei ole jõudnud Raamatupidamisuudiseid veel tellida, saate seda teha SIIT:

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?
  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes