tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 28 September 2017 09:46

Maamaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 2. oktoober

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
2. oktoobril on maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
2. oktoobril on maamaksu teise osa tasumise tähtaeg. pixabay.com
2. oktoobril on maamaksu teise osa tasumise tähtaeg; tulu- ja sotsiaalmaksu juurdemaksmise tähtaeg on neil maksumaksjatel, kes olid 2016. aastal registeeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või said kasu vara võõrandamisest või said tulu välismaalt.

2016. aasta tuludeklaratsioonide alusel tuleb 16 290 isikul tasuda 30,4 miljonit eurot tulumaksu. Sotsiaalmaksu tuleb tasuda juurde ligi 9500 isikul summas 8,3 miljonit eurot, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul tuleb tänavu tulumaksu tasuda 3,6 miljonit eurot rohkem kui mullu. "Olulise kasvu tulumaksu määramisele andis välistulu deklareerimine, mis kuulus Eestis maksustamisele, kokku deklareeriti välistulu 20 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi," ütles Udde.

MTA saatis välja maksuteated kõigile, kes peavad 2. oktoobriks tulu- või sotsiaalmaksu juurde tasuma. Inimesed, kes ei ole maksuteadet mingil põhjusel kätte saanud või on selle ära kaotanud, saavad sellega tutvuda e-maksuametis/e-tollis oma 2016. aasta tuludeklaratsiooni infoleheküljel või pöördudes maksu- ja tolliameti klienditeenindusse. Samuti saadab amet e-posti teel välja ka teavituskirjad neile, kellel ei ole ettemaksu kontol juurdemakseks piisavalt raha.

2. oktoobriks tuleb samuti tasuda maamaksu teine osamakse kokku 75 956 isikul, kogusummas 25 miljonit eurot. Kui isiku maamaksu summa on suurem kui 64 eurot, siis saab maksu tasuda kahes osas – esimese osa tasumise tähtaeg oli 31. märtsil, mil pidi tasuma vähemalt pool summast, ülejäänud osa maamaksust on vaja ära maksta hiljemalt 3. oktoobriks.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal