Kolmapäev, 14 Märts 2018 16:30

Maksuamet võtab kütusesektoris kasutusele elektroonilised infosüsteemid

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Riigikogu võttis 14. märtsil vastu vedelkütuse seaduse muudatused, mis loovad kütusesektoris turuosalistele senisest võrdsemad konkurentsitingimused ning aitavad maksuhalduril maksupettuste mahtu vähendada.

„Kui praegu saab maksuamet info müügitehingute kohta tagantjärele ja tagatissummad katavad üldiselt tekitatud kahjust vaid väikese osa, siis täna vastu võetud muudatused toovad müügiinfo reaalaega ja seovad müüja makstava tagatise müüdava kütuse kogusega,“ rääkis rahandusminister Toomas Tõniste.
 
„See võimaldab senisest tõhusamalt võidelda sektoris maksupettuste vastu, parandades sellega ausate müüjate konkurentsivõimet ja kasvatades riigi maksutulusid,“ lisas minister.
 
Kütuse käitlemise andmekogu võimaldab maksuametil tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Selle tulemusel saab maksuamet oluliselt kiiremini teha riskianalüüse ja reageerida operatiivselt riskantsetele tehingutele ja toimingutele.
 
Eraldi reaalajas andmekogu luuakse laoarvestuse jaoks, kuhu sisestatakse andmed kütuse hoiustamise ja liikumise kohta nii üksikus laos kui ka erinevate ladude vahel.
 
Kolmanda olulise abinõuna pettuste ennetamiseks sätestatakse kütusemüüjatele tingimus, mille kohaselt võib müüja üldjuhul kütust müüa tagatisega kaetud koguses. Praegu on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot, mida saab teatud tingimustel vähendada. Maksupettused võivad aga ulatuda miljonitesse eurodesse ja seda raha on riigil väga keeruline hiljem tagasi saada. Tagatise nõue on mõeldud selle finantsriski maandamiseks.
 
Kütuse müüjatele jääb õigus taotleda tagatise vähendamist, kui müüja on kütusemüügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt kuus kuud ja tal pole maksuvõlga.
 
Maksu- ja tolliameti hinnangul tegutseb kütusesektoris ligi 86 riskiga isikut ning vedelkütuse turul toimuvate maksupettuste iga-aastane maht on hinnanguliselt 50–60 miljonit eurot. Meetmete tulemusel ootab riik täiendavaks aastaseks maksulaekumiseks 12 miljonit eurot.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?
  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes