Kolmapäev, 14 Märts 2018 16:30

Maksuamet võtab kütusesektoris kasutusele elektroonilised infosüsteemid

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Riigikogu võttis 14. märtsil vastu vedelkütuse seaduse muudatused, mis loovad kütusesektoris turuosalistele senisest võrdsemad konkurentsitingimused ning aitavad maksuhalduril maksupettuste mahtu vähendada.

„Kui praegu saab maksuamet info müügitehingute kohta tagantjärele ja tagatissummad katavad üldiselt tekitatud kahjust vaid väikese osa, siis täna vastu võetud muudatused toovad müügiinfo reaalaega ja seovad müüja makstava tagatise müüdava kütuse kogusega,“ rääkis rahandusminister Toomas Tõniste.
 
„See võimaldab senisest tõhusamalt võidelda sektoris maksupettuste vastu, parandades sellega ausate müüjate konkurentsivõimet ja kasvatades riigi maksutulusid,“ lisas minister.
 
Kütuse käitlemise andmekogu võimaldab maksuametil tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Selle tulemusel saab maksuamet oluliselt kiiremini teha riskianalüüse ja reageerida operatiivselt riskantsetele tehingutele ja toimingutele.
 
Eraldi reaalajas andmekogu luuakse laoarvestuse jaoks, kuhu sisestatakse andmed kütuse hoiustamise ja liikumise kohta nii üksikus laos kui ka erinevate ladude vahel.
 
Kolmanda olulise abinõuna pettuste ennetamiseks sätestatakse kütusemüüjatele tingimus, mille kohaselt võib müüja üldjuhul kütust müüa tagatisega kaetud koguses. Praegu on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot, mida saab teatud tingimustel vähendada. Maksupettused võivad aga ulatuda miljonitesse eurodesse ja seda raha on riigil väga keeruline hiljem tagasi saada. Tagatise nõue on mõeldud selle finantsriski maandamiseks.
 
Kütuse müüjatele jääb õigus taotleda tagatise vähendamist, kui müüja on kütusemüügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt kuus kuud ja tal pole maksuvõlga.
 
Maksu- ja tolliameti hinnangul tegutseb kütusesektoris ligi 86 riskiga isikut ning vedelkütuse turul toimuvate maksupettuste iga-aastane maht on hinnanguliselt 50–60 miljonit eurot. Meetmete tulemusel ootab riik täiendavaks aastaseks maksulaekumiseks 12 miljonit eurot.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes