Reede, 21 Aprill 2017 10:42

Maksueksperdid kritiseerivad valitsuse maksupoliitikat

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Maksuekspertide hinnangul valitsuse kehtestatavad uued maksud ettevõtluse arengut ei soodusta ega majandusse uut raha ei too, pigem on tegemist riigisisese ümberjagamisega, kirjutab Postimees.

"Üldpilt tundub täiesti huupi rapsimisena," ütles KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask. "On ilmselge, et kogu maksupakett on välja mõeldud katmaks maksuvaba miinimumi tõstmisest tekkivat auku. Paketis ei ole mitte ühtegi maksumuudatust, mis soodustaks ettevõtete arengut, eksporti, uue raha või ajude juurdevoolu Eestisse."

Tema sõnul on tegemist riigisisese ümberjagamisega, kogu pakett on kiirustades kokku pandud ja mõjuanalüüsid puuduvad: näiteks ei saa teada, kuidas mõjutavad alkoholi- ja gaasiaktsiisi tõstmine ning teekasutustasu kehtestamine Eesti tootjate ekspordivõimet ja Eesti kauplejate konkurentsivõimet.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et uute maksude mõju riigieelarvele on üsna väike, mistõttu võib maksude kogumine ja nende administreerimine osutuda isegi kallimaks kui saadav tulu.

Lisaks rõhutas Lehis veel niinimetatud moraalset kahju. "Kui ettevõtjad ei ole uute maksudega rahul, siis nad suhtuvad kriitilisemalt, esitavad rohkem kiuslikke küsimusi, otsivad võimalusi uuest maksust kõrvale hiilida, leida odavamaid asendusi ja nii edasi," loetles Lehis.

Lehis kritiseeris ka valitsuse viimast ideed, uut tüüpi 14-protsendilise tulumaksu maksmise kohustust pankadele. Plaani järgi võetaks hiljem, kui pank maksab ka dividende, juba tasutud tulumaksu arvesse. Lehise hinnangul on tegemist laenu võtmisega tulevaste perioodide maksutulu arvel – panku sunnitakse maksma tulumaksu ette. "See tähendab, et siis, kui pank maksab dividende, ei maksa ta enam tulumaksu, sest see on ette ära makstud. Ehk siis praegune valitsus tahab hakata kulutama järgmiste valitsuste maksutulu," märkis Lehis.

"Samuti võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kui üks tegevusala, nagu finantssektor ja pealegi mitte kõik selle tegevusala ettevõtjad, peab makse maksma teisiti," rääkis Lehis.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?
  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes