tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Teisipäev, 17 Aprill 2018 09:16

Ministeerium: aktsiise laekub prognoositust 95,2 miljonit vähem

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeerium vähendas aktsiiside 2018. aasta laekumise prognoosi võrreldes eelarvega 95,2 miljoni euro võrra ligi 1,08 miljardile eurole, samas kui tänavuse aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi suurendati 49,4 miljoni euro võrra.
Rahandusministeerium vähendas aktsiiside 2018. aasta laekumise prognoosi võrreldes eelarvega 95,2 miljoni euro võrra ligi 1,08 miljardile eurole, samas kui tänavuse aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi suurendati 49,4 miljoni euro võrra. pixabay.com
Rahandusministeerium vähendas aktsiiside 2018. aasta laekumise prognoosi võrreldes eelarvega 95,2 miljoni euro võrra ligi 1,08 miljardile eurole, samas kui tänavuse aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi suurendati 49,4 miljoni euro võrra.

Enim ehk 46,2 miljoni euro võrra 286,5 miljonile eurole vähendas ministeerium alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi. Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega kasvab tänavu prognoosi kohaselt laekumine kokku 29,3 protsenti. Aastate vahelist võrdlust mõjutavad oluliselt aktsiisitõusude eelselt soetatud varud, selgub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi seletuskirjast.

2018. aastal toimub kaks aktsiisitõusueelset varumist, samas kui 2017. aasta varud nihkusid suures osas 2016. aastasse. Lisaks realiseerub laekumistes ka 2017. aasta suvel tõstetud õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisitõusude mõju, mis oli mullu suuremahulise varumise tõttu suhteliselt väike.

Aktsiisimäärade tõusude eel varutakse üldjuhul kõige enam kanget alkoholi, mida käesoleval aastal varuti  ette kahe keskmise kuu koguse ulatuses. Prognoosis on eeldatud, et kange alkoholi kogused vähenevad tänavu 11,4 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutusi piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoosib ministeerium järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 4,6 protsenti aastas.

Õlle deklareerimine vähenes möödunud aastal 11,6 protsenti, suurem langus toimus aasta teises pooles. Käesolevaks aastaks prognoositakse 27,1 protsenti deklareeritavate koguste langust võrreldes eelmise aastaga. Deklareeritavate koguste languse peamiseks põhjuseks on möödunud aastal pärast suvist aktsiisimäärade tõusu hoogustunud piirikaubandus. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb keskmiselt 3,3 protsendi juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.

Kütuseaktsiisi 2018. aasta laekumiseks oodatakse 546 miljonit eurot, mis on eelarves planeeritust 6 protsenti vähem. Laekumise vähenemine tuleneb eelkõige käesoleva aasta 1. jaanuari bensiini aktsiisimäärade tõusule eelnenud varumisest, mis toimus prognoositust oluliselt suuremas mahus. Tavapäraselt varutakse bensiini veidi alla ühe kuu, kuid seekord varuti ligi kolme keskmise kuu varu.

Bensiini varumist hoogustas diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine. Euroopa Komisjoni andmetel on võrreldes eelmise aastaga tõusnud märtsis bensiini keskmine jaehind lõpptarbijale 3,9 ning diislikütuse keskmine jaehind lõpptarbijale 1,5 protsenti, mis ületavad aktsiisimääradest tingitud hinnatõusu. Selle põhjuseks on muu hulgas nafta maailmaturu hinnatõus. Diislikütuse deklareeritavad kogused vähenesid möödunud aastal 5,1 protsenti, mille põhjuseks olid maanteetranspordi veosekäibe mahtude langus ning piiriülese tankimise kasv.

Käesoleval aastal ootab ministeerium deklareeritavate koguste kasvu 4,9 protsenti tänu üldisele majandusaktiivsuse kasvule. Järgmise nelja aasta koguste kasv on prognoosi kohaselt keskmiselt 3,1 protsenti aastas ning seda toetab makromajanduslikest teguritest hulgi- ja jaekaubanduse reaalkasv ning´keskmise kuupalga tõus.

Bensiini koguste prognoosi on järgmiseks neljaks aastaks korrigeeritud allapoole, kuna pikaajaline trend ning viimased andmed näitavad tarbitavate koguste langust. Sarnast trendi kinnitab ka maanteeameti arvel olevate sõiduautode statistika, mille kohaselt bensiinimootoriga sõiduautode arv kahaneb ning lisaks muutuvad bensiinimootorid järjest ökonoomsemaks, mis samuti tarbimist vähendab.

2018. aasta maagaasi aktsiisi laekumise prognoosi vähendas minsteerium 3 protsenti. Gaasi tarbimise vähenemise taga on 2017. aastal Tallinna piirile rajatud koostootmisjaam, millega asendati tarbitavat gaasi biomassiga, ning aktsiisimäära tõusud. Aastatel 2018-2020 tõuseb gaasi aktsiisimäär 25 protsenti aastas.

Tubakaaktsiisi käesoleva aasta prognoos on 6,6 protsenti väiksem võrreldes eelarvega ning aastaseks laekumiseks oodatakse 208,8 miljonit eurot, mis peamiselt tuleneb deklareeritavate koguste oodatust kiiremast vähenemisest. Väiksem on nii sigarettide suitsetajate arv kui ka tarbitavad kogused inimese kohta.

Lisaks mõjutavad koguste langust muutused piirikaubanduses. Sigarettide kogused vähenesid võrreldes 2016. aastaga möödunud aastal suveprognoosis oodatud 3,2 protsendi asemel 4,3 protsenti. Laekumist mõjutab ka sigarettide varumise vähenemine. Viimase aktsiisitõusu eelsed varud oli ligi 60 protsenti väiksemad kui aasta varem ning selle tulemusel on korrigeeritud allapoole ka järgmiste perioodide varude ootust.

Käesoleva aasta 8-protsendiline aktsiisimäära tõus toob hinnanguliselt kaasa sigaretipaki kaalutud keskmise hinna 8,2-protsendise tõusu. Edasised aktsiistõusud toimuvad aastatel 2019 ja 2020, mil määrade tõus on 10 protsenti aastas.

Pakendiaktsiisi laekumise 2018. aasta prognoosi vähendas ministeerium, tuginedes eelmise aasta laekumisele, ning aasta lõpuks oodatakse 190 000 euro suurust laekumist. Eelmise aasta madala pakendiaktsiisi laekumise põhjuseks oli kohtuotsus, millega tagastati 2015. aastal määratud pakendiaktsiisi ligi 200 000 eurot ja mis on samaväärne 2017. aasta laekumise eelarve prognoosiga.

Elektriaktsiisi laekumise prognoosi on käesolevaks aastaks vähendatud 300 000 euro võrra võrreldes eelarvega ning laekumiseks oodatakse 36,9 miljonit eurot. Elektriaktsiisi laekumise prognoosi vähenemine tugineb töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvu prognoosi langusele. Lisaks arvestatakse prognoosis eelmiste aastate laekumiste andmetega ja eratarbimise kasvuga.

Rahandusministeerium suurendas 2018. aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi võrreldes 2018. aasta riigieelarvega 49,4 miljoni euro võrra 7,32 miljardi euroni.

Füüsilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 60,8 miljoni euro võrra 248 miljoni euroni. See tuleneb eelkõige maksuvaba tulu reformi mõju vähendamisest 30 miljoni euro võrra seoses inimeste väiksema maksuvaba tulu kasutamisega aasta vältel, mis saadakse 2019. aastal tulumaksu tagastusena tagasi.

Juriidilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi vähendati võrreldes riigieelarves oodatuga 500 000 euro võrra 565 miljoni euroni.

Sotsiaalmaksu 2018. aasta tasumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 95 miljoni euro võrra 3,04 miljardi euroni. See tuleneb 2017. aasta oodatust paremast laekumisest ning hõive ja keskmise palga prognoosi olulisest ülespoole korrigeerimisest 2018. aastal.

Käibemaksu 2018. aasta tulude prognoosi vähendati võrreldes eelarves oodatuga 10 miljoni euro võrra 2,33 miljardile eurole, mille peamiseks põhjuseks oli maksutõusudest tuleneva aktsiisilaekumiste prognoosi väiksemaks korrigeerimine.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal